|
Eestikeelne nimi |
salu-tähthein |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Stellaria nemorum L. |
|
Rahvapärased
nimed |
vesinaat, koorelill, rannamalts,
arutähthein |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda nelgilised,
perekonda tähthein. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas
rohttaim. Pikkus 25-60 cm. |
|
Õis |
Mõlemasugulised kaheli õiekatega
õied. Tupplehed süstjad, kileja äärisega, alusel
näärmekarvased, pikkus kuni 6 mm. Kroonlehed tupplehtedest
ligi 2 korda pikemad, valged, peaaegu aluseni kaheks
jagunenud. Neil on võrdlemisi pikad näärmekarvased raod, mis
peale õitsemist käänduvad alla. Õied on koondunud tipmistesse
ebasarikatesse. Õitseb mai lõpust juulini. |
|
Vili |
Piklik ja tupest veidi pikem kupar,
mis avaneb kuue peaaegu aluseni ulatuva hambana. Seemned
ümardunud, krobelised. |
|
Leht |
Piklikult südajad teritunud tipu ja
ripsmelise servaga õrnad lihtlehed. Lehe pikkus 3-8 cm ja
laius 2-4 cm. Alumised lehed on pikarootsulised, ülemised
vahel päris rootsutud. |
|
Vars |
Taimel on üks vars, see on nõrk,
mistõttu on lamav või tõusev. Ülemises osas on ta harkjalt
harunenud ja näärmekarvane, alaosas enamasti paljas. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on pikk ja peenike, kergesti
murduv. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid
ka Kaukaasias ja Väike-Aasias. Eestis mandriosas sage, saartel
harva, moodustab tihti suuri kogumikke. |
|
Kasvukoht |
Kasvab niisketes ja varjukates
metsades, vajab viljakat savikat huumuserikast mulda.
Peamiselt salumetsades, vähem ka lammimetsades. |
|
Koht ökosüsteemis |
Mõningal määral taimtoidulistele
loomadele toiduks. Õisi tolmeldavad putukad saavad veidi
nektarit. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Vähesel määral söövad teda
koduloomad, kuid erilist praktilist väärtust ei oma. |
| Sarnased taimed |
Salu-tähthein
on suurt kasvu tähthein, kes kasvab sageli massiliselt
niisketes lehtpuumetsades. Kõik teised tähtheinad on reeglina
salu-tähtheinast väiksemad ja saledama lehega. Salu-tähthein
meenutab üle kasvanud vesiheina. Salu-tähtheinaga ainus
tõeliselt sarnane liik on vesitähthein, kelle eristamiseks on
kõige kindlam vaadata õie tunnuseid. Emakakaelad on niitjad
moodustised täpselt õie keskel - neid tulebki salu-tähtheina
ja vesitähtheina eristamiseks lugeda.
|