Eestikeelne nimi | salu-tähthein | |
Ladinakeelne nimi | Stellaria nemorum L. | |
Rahvapärased nimed | vesinaat, koorelill, rannamalts, arutähthein | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Pikkus 25-60 cm. | |
Õis | Mõlemasugulised kaheli õiekatega õied. Tupplehed süstjad, kileja äärisega, alusel näärmekarvased, pikkus kuni 6 mm. Kroonlehed tupplehtedest ligi 2 korda pikemad, valged, peaaegu aluseni kaheks jagunenud. Neil on võrdlemisi pikad näärmekarvased raod, mis peale õitsemist käänduvad alla. Õied on koondunud tipmistesse ebasarikatesse. Õitseb mai lõpust juulini. | |
Vili | Piklik ja tupest veidi pikem kupar, mis avaneb kuue peaaegu aluseni ulatuva hambana. Seemned ümardunud, krobelised. | |
Leht | Piklikult südajad teritunud tipu ja ripsmelise servaga õrnad lihtlehed. Lehe pikkus 3-8 cm ja laius 2-4 cm. Alumised lehed on pikarootsulised, ülemised vahel päris rootsutud. | |
Vars | Taimel on üks vars, see on nõrk, mistõttu on lamav või tõusev. Ülemises osas on ta harkjalt harunenud ja näärmekarvane, alaosas enamasti paljas. | |
Maa-alune osa | Risoom on pikk ja peenike, kergesti murduv. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Kaukaasias ja Väike-Aasias. Eestis mandriosas sage, saartel harva, moodustab tihti suuri kogumikke. | |
Kasvukoht | Kasvab niisketes ja varjukates metsades, vajab viljakat savikat huumuserikast mulda. Peamiselt salumetsades, vähem ka lammimetsades. | |
Koht ökosüsteemis | Mõningal määral taimtoidulistele loomadele toiduks. Õisi tolmeldavad putukad saavad veidi nektarit. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Vähesel määral söövad teda koduloomad, kuid erilist praktilist väärtust ei oma. | |
Sarnased taimed | Salu-tähthein
on suurt kasvu tähthein, kes kasvab sageli massiliselt
niisketes lehtpuumetsades. Kõik teised tähtheinad on reeglina
salu-tähtheinast väiksemad ja saledama lehega. Salu-tähthein
meenutab üle kasvanud vesiheina. Salu-tähtheinaga ainus
tõeliselt sarnane liik on vesitähthein, kelle eristamiseks on
kõige kindlam vaadata õie tunnuseid. Emakakaelad on niitjad
moodustised täpselt õie keskel - neid tulebki salu-tähtheina
ja vesitähtheina eristamiseks lugeda. |