Eestikeelne nimi	harilik seebilill
Ladinakeelne nimi	Saponaria officinalis L.
Rahvapärased nimed	nelgid, talinelk, talituhlid, seebijuured
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda seebilill.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 40-70 (90) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp putkjas, kuni 2 cm pikkune, ebaühtlaste tipmetega. Kroonlehed valged kuni heleroosad või õrnlillad, äraspidimunajad, tipul sisselõikega. Kroonlehe pikkus 3-3,5 cm. Neelu kohal on kroonilehtedel ka 2 väikest liset, mis moodustavad lisakrooni. Õied asuvad lühikestel karvastel raagudel tihedates kännasjates õisikutes varre tipul. Õied on eriti lõhnavad õhtuti. Õitseb juunist augusti või septembrini.
Vili	Piklikmunajas umbes 1,5 cm pikkune kupar. Seemned väikesed, peenelt krobelised.
Leht	Süstjad 3 kaarroodse rooga, terava tipu ja kareda servaga lihtlehed, kinnituvad varrele vahelduvalt. Alumised lehed ahenevad lühikeseks rootsuks, ülemised on rootsutud. Lehe pikkus 4-9 (12) cm ja laius 1-4 cm.
Vars	Maapealne vars on püstine või tõusev, lihtne või ülemises osas harunenud, sõlmekohtadel veidi jämenenud, sageli kaetud lühikeste karvadega.
Maa-alune osa	Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Laieneb maa-aluste roomavate võsundite abil, moodustab nii ulatuslikke kogumikke.
Levik ja ohtrus	Levinud looduslikult Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaukaasias ja Lääne-Siberis, Väike-Aasias, tulnukana ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Eestis on sage, kuid metsistunult, pole kodumaine liik.
Kasvukoht	Kasvab eelkõige aedades ja parkides ilutaimena, kuid esineb sageli ka metsistunult kalmistutel, aedades, teeservadel.
Koht ökosüsteemis	Kasutab putuktolmlemist.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Vähenõudlik ilutaim. Esineb ka mitmeid täidisõielisi sorte. Juuri ja risoomi on kasutatud seebi aseainena, kuid vahel ka rahvameditsiinis leotise või keedisena bronhiidi ja teiste hingamisteede haiguste ravis, omavad ka uriinieritust soodustavat toimet. Juurte maitse on algul magus, hiljem kõrvetavalt kibe. Siiski on juured mao limaskesti söövitava toimega ning võivad ohustada kariloomi. Juuri kasutatakse ka tehnikas.
Sarnased taimed	Seebilill on tüüpiline aialille ilmega taim, see tähendab, taim, kes jätab millegipärast mulje, et taoline Eestis looduslikult küll kasvada ei tohiks. Ja ega ei kasvagi! Aiataimena on seebilill visa ja vähenõudlik. Nii võib tema risoomi abil laienenud suuri puhmaid kohata veel sealgi, kus vana talukohta enam miski peale vundamendi ja paari vana õunapuu ei meenuta. Taolisi visasid aialilli on teisigi, mitmed suurt kasvu astrid, lõhislehine päevakübar. Neid on veel ja igaüks on ise nägu.