Harilik sinihelmikas
(Molinia caerulea)
sinisõlmik, ükssõlmik, nisuein, piibukõrs, must kastevars

Sinihelmika elu on inimesega seotud – talle meeldib, kui soid ja rabasid kuivendatakse. Kuivendatud märgaladelt võimegi teda ilmselt kõige sagedamini leida. Sellisteks kohtadeks on näiteks kuivenduskraavide kaldad. Kui aga kasvukoht liiga vesiseks või liiga kuivaks ja varjuliseks hakkab muutuma, jääb sinihelmikapuhmaid üha vähemaks. Nii et teda võib pidada üheks üleminekualade taimeks. Sinihelmikat võime kohata ka soodes ja soometsades, rabaservadel ning niisketel niitudel. "Sini-" on sinihelmika nimes seepärast, et tema pikad kitsad õisikud on tavaliselt sinakad või lillakad.

Sinihelmikas on kõrreline, kes kasvab suurte mätastena. Vahel moodustab ta mitmekümne sentimeetri kõrguseid mättaid, mille taha võib niidul või metsas kergesti komistada. Sinihelmika varred ulatuvad tavaliselt täiskasvanule puusakõrgusele, kuid mõned vormid võivad kasvada isegi kahe meetri kõrguseks. Selliseid suurekasvulisi sinihelmikaid kasvatatakse Kesk-Euroopas loomadele allapanuks, meil sinihelmikas erilist kasutamist ei leia. Eestiski kasutatatakse sinihelmikat haljastuses kultuursortidena.

Sinihelmika ehitus on küllaltki huvitav, sest tal on mitmeid olulisi erinevusi võrreldes teiste kõrrelistega. Kõigepealt on tal lehetuppede tipul kileja keelekese asemel karvaring, nii nagu näiteks pillirool. Lehed asuvad küll jäigalt püsti, kuid on tegelikult väga pehmed ja paberitaoliselt õhukesed. Kui aga lehte painutada, võib näha, et selle ülemine pind on kaetud pikkade valgete karvadega. Teiseks näeme tema kõrrel vaid ühte sõlmekohta. Selle tunnuse järgi on loodud ka mitmed sinihelmika nimed. Tegelikult on tal siiski sõlmesid palju rohkem, ainult et ülejäänud sõlmevahed on sellest ühest tunduvalt lühemad. Need on tihedalt koos ja peitunud mulla sisse. Mullasiseste sõlmede juurest kasvavad välja sinihelmika juurmised lehed, aga ka pikad lisajuured. Viimased on küllaltki jämedad ja tugevad, lausa nagu traadid, sinihelmikas on mitmeaastane taim. Värvuselt on sinihelmika juured kollased. Hirmuäratav on ka nende pikkus: see võib ulatuda meetrini. Seega on üksik sinihelmikas maa küljes väga kõvasti kinni. Kuid millise võimsa puhma moodustavad veel kümned sinihelmikataimed koos!