Eestikeelne nimi	harilik sinihelmikas
Ladinakeelne nimi	Molinia caerulea (L. ) Moench
Rahvapärased nimed	sinisõlmik, ükssõlmik, nisuein, piibukõrs, must kastevars
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda sinihelmikas.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 0,3-1,5 (2) m. Kasvab tihedate mätastena.
Õis	Õied moodustavad pähiku. Pähikus on 1-4 õit, värvuselt on pähik tumelilla, harva roheline. Pähikud on koondunud pikka (kuni 30 cm) enamasti kitsasse ja jäigalt püstisesse (harvem longus) pöörisesse. Õisikuharud on kuni 20 cm pikkused. Õitseb juulist septembrini.
Vili	Ruljas, pikikortsuline, ühel küljel lameda vaokesega, lilla, rohekas või kirju teris, mille pikkus on umbes 2 mm.
Leht	Varre alusel on labata lehetuped ja mõned juurmised labaga lehed. Lehelabad on lamedad, paberitaoliselt õhukesed, rohirohelised, ülaküljel pikkade pehmete valgete karvadega, valkja keskrooga ja hoiavad enamasti jäigalt püsti. Laba laius on kuni 6 (10) mm, tipp pikalt teritunud. Lehetuped on avatud, keelekese asemel on karvaring. Varre alumises osas mulla sees on soomusetaolised teravatipulised labata lehed.
Vars	Varre alumine ots on mulla või tiheda mätta sees, tõusev, koosneb kuni 10-st ligistunud sõlmest, millest lähtuvad lisajuured ja külgpungad ning soomusjad labata lehed. Neist kõige ülemistest sõlmedest väljuvad labaga lehed. Tihedasti asetsevatele sõlmedele järgneb 2-3 cm pikkune alusel paisunud sõlmevahe, mis on ümbritsetud lehetuppedega. Järgmine näiline sõlm koosneb 2-3 ligistikku asetsevast sõlmest. Ülemine sõlmevahe on väga pikk (30-200 cm) ja lõpeb õisikuga.
Maa-alune osa	Taim on pikkade õlgkollaste traaditaoliselt jäikade lisajuurtega, mis kasvavad välja varre alumisest mullasisesest osast. Lisajuurte pikkus on kuni 0,5 (1) m.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euraasia põhja- ja keskrajoonides, kuid ka Kesk- ja Väike-Aasias ning tulnukana Põhja-Aafrikas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab soostunud pinnasel: soodes ja rabaservades, soo-, raba- ja lodumetsades ja soo- ja lamminiitudel, eriti sageli kuivendatud soodes kuivenduskraavide kallastel. Vahel leidub ka niiskematel pärisniitudel, samuti puisniitudel.
Koht ökosüsteemis	Teataval määral osaleb turbakihi moodustumisel. Sageli dominant soostunud niitude ja kuivendatud märgalade rohurindes.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kultuurtaimena kasvatatakse Kesk-Euroopas aluspõhu tootmiseks, eriti taime kõrgekasvulist vormi. Meil on kasutatud haljastuses niiskemates kohtades.
Sarnased taimed	Kõrreliste määramine võib olla küllaltki keeruline. Sinihelmika tunneb ära kitsa pöörise, väikeste (5-7 mm) pähikute, üksiku nähtava sõlme ning traatjate kollaste juurte järgi.