Eestikeelne nimi | harilik sinihelmikas |
![]() |
Ladinakeelne nimi | Molinia caerulea (L. ) Moench | |
Rahvapärased nimed | sinisõlmik, ükssõlmik, nisuein, piibukõrs, must kastevars | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda sinihelmikas. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 0,3-1,5 (2) m. Kasvab tihedate mätastena. | |
Õis | Õied moodustavad pähiku. Pähikus on 1-4 õit, värvuselt on pähik tumelilla, harva roheline. Pähikud on koondunud pikka (kuni 30 cm) enamasti kitsasse ja jäigalt püstisesse (harvem longus) pöörisesse. Õisikuharud on kuni 20 cm pikkused. Õitseb juulist septembrini. | |
Vili | Ruljas, pikikortsuline, ühel küljel lameda vaokesega, lilla, rohekas või kirju teris, mille pikkus on umbes 2 mm. | |
Leht | Varre alusel on labata lehetuped ja mõned juurmised labaga lehed. Lehelabad on lamedad, paberitaoliselt õhukesed, rohirohelised, ülaküljel pikkade pehmete valgete karvadega, valkja keskrooga ja hoiavad enamasti jäigalt püsti. Laba laius on kuni 6 (10) mm, tipp pikalt teritunud. Lehetuped on avatud, keelekese asemel on karvaring. Varre alumises osas mulla sees on soomusetaolised teravatipulised labata lehed. | |
Vars | Varre alumine ots on mulla või tiheda mätta sees, tõusev, koosneb kuni 10-st ligistunud sõlmest, millest lähtuvad lisajuured ja külgpungad ning soomusjad labata lehed. Neist kõige ülemistest sõlmedest väljuvad labaga lehed. Tihedasti asetsevatele sõlmedele järgneb 2-3 cm pikkune alusel paisunud sõlmevahe, mis on ümbritsetud lehetuppedega. Järgmine näiline sõlm koosneb 2-3 ligistikku asetsevast sõlmest. Ülemine sõlmevahe on väga pikk (30-200 cm) ja lõpeb õisikuga. | |
Maa-alune osa | Taim on pikkade õlgkollaste traaditaoliselt jäikade lisajuurtega, mis kasvavad välja varre alumisest mullasisesest osast. Lisajuurte pikkus on kuni 0,5 (1) m. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt Euraasia põhja-
ja keskrajoonides, kuid ka Kesk- ja Väike-Aasias ning
tulnukana Põhja-Aafrikas. Eestis tavaline. |
|
Kasvukoht | Kasvab soostunud pinnasel: soodes ja rabaservades, soo-, raba- ja lodumetsades ja soo- ja lamminiitudel, eriti sageli kuivendatud soodes kuivenduskraavide kallastel. Vahel leidub ka niiskematel pärisniitudel, samuti puisniitudel. | |
Koht ökosüsteemis | Teataval määral osaleb turbakihi moodustumisel. Sageli dominant soostunud niitude ja kuivendatud märgalade rohurindes. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine |
Kultuurtaimena kasvatatakse
Kesk-Euroopas aluspõhu tootmiseks, eriti taime kõrgekasvulist
vormi. Meil on kasutatud haljastuses niiskemates kohtades. |
|
Sarnased taimed | Kõrreliste
määramine võib olla küllaltki keeruline. Sinihelmika tunneb
ära kitsa pöörise, väikeste (5-7 mm) pähikute, üksiku nähtava
sõlme ning traatjate kollaste juurte järgi. |