|
Eestikeelne nimi |
harilik sinihelmikas |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Molinia caerulea (L. ) Moench |
|
Rahvapärased
nimed |
sinisõlmik, ükssõlmik, nisuein,
piibukõrs, must kastevars |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda kõrrelised,
perekonda sinihelmikas. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas
rohttaim. Kõrgus 0,3-1,5 (2) m. Kasvab tihedate mätastena. |
|
Õis |
Õied moodustavad pähiku. Pähikus on
1-4 õit, värvuselt on pähik tumelilla, harva roheline. Pähikud
on koondunud pikka (kuni 30 cm) enamasti kitsasse ja jäigalt
püstisesse (harvem longus) pöörisesse. Õisikuharud on kuni 20
cm pikkused. Õitseb juulist septembrini. |
|
Vili |
Ruljas, pikikortsuline, ühel küljel
lameda vaokesega, lilla, rohekas või kirju teris, mille pikkus
on
umbes 2 mm. |
|
Leht |
Varre alusel on labata lehetuped ja
mõned juurmised labaga lehed. Lehelabad on lamedad,
paberitaoliselt õhukesed, rohirohelised, ülaküljel pikkade
pehmete valgete karvadega, valkja
keskrooga ja hoiavad enamasti jäigalt püsti. Laba laius on
kuni 6 (10) mm, tipp pikalt teritunud. Lehetuped on avatud,
keelekese asemel on karvaring. Varre alumises osas mulla sees
on soomusetaolised teravatipulised labata lehed. |
|
Vars |
Varre alumine ots on mulla või
tiheda mätta sees, tõusev, koosneb kuni 10-st ligistunud
sõlmest, millest lähtuvad lisajuured ja külgpungad ning
soomusjad labata lehed. Neist kõige ülemistest sõlmedest
väljuvad labaga lehed. Tihedasti asetsevatele sõlmedele
järgneb 2-3 cm pikkune alusel paisunud sõlmevahe, mis on
ümbritsetud lehetuppedega. Järgmine näiline sõlm koosneb 2-3
ligistikku asetsevast sõlmest. Ülemine sõlmevahe on väga pikk
(30-200 cm) ja lõpeb õisikuga. |
|
Maa-alune osa |
Taim on pikkade õlgkollaste
traaditaoliselt jäikade lisajuurtega, mis kasvavad välja varre
alumisest mullasisesest osast. Lisajuurte pikkus on kuni 0,5
(1) m. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt Euraasia põhja-
ja keskrajoonides, kuid ka Kesk- ja Väike-Aasias ning
tulnukana Põhja-Aafrikas. Eestis tavaline.
|
|
Kasvukoht |
Kasvab soostunud pinnasel: soodes ja
rabaservades, soo-, raba- ja lodumetsades ja soo- ja
lamminiitudel, eriti sageli kuivendatud soodes
kuivenduskraavide kallastel. Vahel leidub ka niiskematel
pärisniitudel, samuti puisniitudel. |
|
Koht ökosüsteemis |
Teataval määral osaleb turbakihi
moodustumisel. Sageli dominant soostunud niitude ja
kuivendatud märgalade rohurindes. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Kultuurtaimena kasvatatakse
Kesk-Euroopas aluspõhu tootmiseks, eriti taime kõrgekasvulist
vormi. Meil on kasutatud haljastuses niiskemates kohtades.
|
| Sarnased taimed |
Kõrreliste
määramine võib olla küllaltki keeruline. Sinihelmika tunneb
ära kitsa pöörise, väikeste (5-7 mm) pähikute, üksiku nähtava
sõlme ning traatjate kollaste juurte järgi.
|