Sõlmine kesakann on meie kesakannidest ainus, kes oli laiemalt tuntud ka talurahva hulgas. Hästi nähtavaks teevad sõlmise keskanni suured õied. Kuigi kesakann on sageli vaid tikutopsi kõrgune, on õie läbimõõt ligi sentimeeter. Sellised õied tunduvad nii väikesel taimel kohatult suured.

Väikesi mõne sentimeetri pikkusi taimi kasvab Eestis teisigi ja sugugi kõik ei hakka silma. Mõnikord on aga lausa võimatu sõlmist kesakanni mitte märgata. Milles asi? Lugu on nii, et sageli kasvavad sõlmised kesakannid hulganisti koos. Nad võivad moodustada isegi hõredama või tihedama muruvaiba. Kui sõlmised kesakannid kasvavad tihedalt koos ja õitsevad, võib tunduda, nagu oleks suvel lumi maha sadanud. Ilus vaatepilt! Kesakannivaiba võib ka kodusesse aeda tuua. Need väikesed taimed ei ole vastu ootusi ühe- vaid mitmeaastased.

Millest on tekkinud kesakanni rahvapärased nimed? Oletada võib, et kalkunirohi ja nuumhein viitavad, et taim on olnud loomatoiduks. Kõne alla tuleb see kesakanni lopsakama kasvu korral. Viljakal mullal võib sõlmise kesakanni kõrgus olla kuni kakskümmend viis sentimeetrit. Nuumhein on tegelikult tõlge taime saksakeelsest nimest, ehk teatakse seal, kuidas kesakanniga loomi nuumata? Või on see pilkenimi nii õblukesele ja haprale lillele? Nimetus kahetsemisrohi viitab sellele, et taimega on seotud olnud mõned nõidumisvõtted. Kes teab?

Miks on taime ametlik nimi sõlmine kesakann? Kesakann seepärast, et ta kasvab sageli kesapõldudel. Seejuures eelistab ta niiskemaid kohti ja asustab vahel isegi päris soiseid niite. Sõlmine on see ta seepärast, et tema vartel torkavad silma rohked jämedad sõlmekohad. Tegelikult pole need paksenenud sõlmed vaid lühikesed varreharud, mis sõlmede pähe hästi ära petavad.