Eestikeelne nimi	sõlmine kesakann
Ladinakeelne nimi	Sagina nodosa (L.) Fenzl
Rahvapärased nimed	nuumhein, kahetsemiserohi, kalkunirohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda kesakann.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus (3) 5-15 (25) cm. Kasvab enamasti hõreda muruna.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega viietised õied. Õie läbimõõt on kuni 1 cm. Tupplehed on tömbitipulised, kitsa kileja äärisega, kroonlehtedest vähemalt 2 korda lühemad. Kroonlehed valged, munajad, tömbi tipuga, nende pikkus on 4-6 mm. Õied asuvad üksikult või 2-kaupa varre tipus kuni 1 cm pikkustel raagudel. Õitseb juunist septembrini.
Vili	Munajas kupar, millel tipul on avanenult 5 lühikest hammast. Seemned on väikesed, neerukujulised ja krobelise pinnaga.
Leht	Juurmised lehed moodustavad kodariku, on lineaalsed, teritunud tipuga. Nende pikkus on kuni 3 cm ja laius 0,75-1 mm. Varrelehed on palju lühemad.
Vars	Varsi on tavaliselt mitu, nad on vähe harunenud, kaarjalt tõusvad kuni püstised, harvem lamavad, vähemate või rohkemate näärmekarvadega. Varrelehtede kaenlas asuvad steriilsed lühivõrsed, mistõttu vars näib rohkete jämenenud sõlmedega.
Maa-alune osa	Taimel on harunenud, kuid mitte kuigi sügavale tungiv peenike juurestik.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Lääne-, Põhja- ja Kesk-Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis ning Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline, sagedam Lääne-Eestis.
Kasvukoht	Kasvab parajalt niisketel päris- ja madalsooniitudel, vahel loo- ja ka puisniitudel, karjamaadel, veekogude kallastel. Eelistab toitaineterikast mulda.
Koht ökosüsteemis	Kasutab putuktolmlemist.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Kesakannid ja teised temasarnased panevad algaja taimesõbra ohkama. Sõmine kesakann kuulub sellesse tinglikku rühma, keda tuntakse ka kui “väikesed vastikud nelgilised”. Nimelt kuulub nelgiliste sugukonda erinevatesse perekondadesse palju väikest kasvu üsna sarnaseid liike. Nii et jõudu ja kannatlikkust! Lähemal uurimisel on neil erinevused täiesti olemas. Sõmine kesakann on tähelepanuväärselt suure õie ja püstise kasvuga. Eriti vahva on sõlmise kesakanni perekonnakaaslane lamav kesakann, kelle õied on väikesed ja rohelised, peaaegu olematud, see-eest võib taime leida igast linnast iga teise kõnniteeplaadi vahelt.