|
Eestikeelne nimi |
sõlmine kesakann |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Sagina nodosa (L.) Fenzl |
|
Rahvapärased
nimed |
nuumhein, kahetsemiserohi,
kalkunirohi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda nelgilised,
perekonda kesakann. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas
rohttaim. Kõrgus (3) 5-15 (25) cm. Kasvab enamasti hõreda
muruna. |
|
Õis |
Mõlemasugulised kaheli õiekattega
viietised õied. Õie läbimõõt on kuni 1 cm. Tupplehed on
tömbitipulised, kitsa kileja äärisega, kroonlehtedest vähemalt
2 korda lühemad. Kroonlehed valged, munajad, tömbi tipuga,
nende pikkus on 4-6 mm. Õied asuvad üksikult või 2-kaupa varre
tipus kuni 1 cm pikkustel raagudel. Õitseb juunist
septembrini. |
|
Vili |
Munajas kupar, millel tipul on
avanenult 5 lühikest hammast. Seemned
on väikesed, neerukujulised ja krobelise pinnaga. |
|
Leht |
Juurmised lehed moodustavad
kodariku, on lineaalsed, teritunud tipuga. Nende pikkus on
kuni 3 cm ja laius 0,75-1 mm. Varrelehed on palju lühemad. |
|
Vars |
Varsi on tavaliselt mitu, nad on
vähe harunenud, kaarjalt tõusvad kuni püstised, harvem
lamavad, vähemate või rohkemate näärmekarvadega. Varrelehtede
kaenlas asuvad steriilsed lühivõrsed, mistõttu vars näib
rohkete jämenenud sõlmedega. |
|
Maa-alune osa |
Taimel on harunenud, kuid mitte
kuigi sügavale tungiv peenike juurestik. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud Lääne-, Põhja- ja
Kesk-Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis ning Põhja-Ameerikas.
Eestis tavaline, sagedam Lääne-Eestis. |
|
Kasvukoht |
Kasvab parajalt niisketel päris- ja
madalsooniitudel, vahel
loo- ja ka puisniitudel, karjamaadel, veekogude kallastel.
Eelistab toitaineterikast mulda. |
|
Koht ökosüsteemis |
Kasutab putuktolmlemist.
|
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Ei oma praktilist väärtust. |
| Sarnased taimed |
Kesakannid
ja teised temasarnased panevad algaja taimesõbra ohkama.
Sõmine kesakann kuulub sellesse tinglikku rühma, keda tuntakse
ka kui “väikesed vastikud nelgilised”. Nimelt kuulub
nelgiliste sugukonda erinevatesse perekondadesse palju väikest
kasvu üsna sarnaseid liike. Nii et jõudu ja kannatlikkust!
Lähemal uurimisel on neil erinevused täiesti olemas. Sõmine
kesakann on tähelepanuväärselt suure õie ja püstise kasvuga.
Eriti vahva on sõlmise kesakanni perekonnakaaslane lamav
kesakann, kelle õied on väikesed ja rohelised, peaaegu
olematud, see-eest võib taime leida igast linnast iga teise
kõnniteeplaadi vahelt. |