Eestikeelne nimi	soo-kurereha
Ladinakeelne nimi	Geranium palustre L.
Rahvapärased nimed	pistirohi, soo-konnareha, hellerhein, suhkru-lilled
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kurerehalised, perekonda kurereha.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus (25) 30-80 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega suured õied. Tupp on lahklehine, tupplehed serval valkjad või punakad, ahenenud ohtetaoliseks teravaks tipuks. Kroonlehed algul punased, hiljem muutuvad lillakateks, tumedamate joontega, 1,3-1,7 cm pikad (üle 2 korra tupplehtedest pikemad), tipul ümarad, sisselõiget pole. Asuvad 2-6 cm pikkustel liduskarvalistel raagudel 2-kaupa kuni 8 (10) cm pikkusel õisikuraol lehtede kaenlais. Õierao alusel on 2 kilejat kõrglehte. Õitseb juunist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Viiest osaviljast koosnevad liitviljad. Paiskviljad, mille üksikosade seinad keerduvad seemnete valmimisel kiiresti spiraaliks kokku ja heidavad seemned taimest eemale. Viljad on karvased, 2-2,5 cm pikad, lühikeste emakakaelte jäänustega. Seemned on siledad.
Leht	Esinevad nii juurmised kui ka varrelehed. Juurmised ja alumised varrelehed on pikarootsulised (roots kuni 25 cm, allapoole suunatud harali karvadega), viieti kuni seitsemeti sõrmlõhised. Keskmised varrelehed on viietised, lühema rootsuga ja ülemised kolmetised, peaaegu rootsutud. Lehtede osad on omakorda madalalt lõhestunud. Kõik lehed on nii alt kui pealt liduskarvalised. Abilehed kitsad, teritunud tipuga, kilejad, punakaspruunid.
Vars	Varsi on palju, nad on tõusvad või püstised, harkjalt harunenud, sõlmekohtadel paksenenud. Üleni kaetud allapoole suunatud lihtkarvadega.
Maa-alune osa	Risoom on küllaltki jäme, peaaegu horisontaalne.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Siberis. Eestis sage, saartel harvem.
Kasvukoht	Kasvab niisketel päris-, soo-, ka puisniitudel, metsasihtidel (soometsas), kraavikallastel, võsastikes. Peamiseks tingimuseks on piisav niiskus - on niiskuselembene. Eelistab viljakamat mulda, huumuserikast või liivsavikat pinnast.
Koht ökosüsteemis	Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Mõnedele loomadele on maapealsed osad toiduks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Söödataimena väärtust ei oma. Kasutatud ravimtaimena samuti kui teisi kurerehasid: teravaid torkeid (külje sees, rinnus) tekitavate haiguste vastu.
Sarnased taimed	Suurekasvulise soo-kurerehaga sarnanevad mets- ja aas-kurereha. Kõigil neil on pisut erineva kujuga juurmised lehed, mille eristamine nõuab ennekõike natuke kogemust. Lihtsam on nimetatud kurerehasid ära tunda õie raagudel olevate karvade järgi - luubiga näärme- ja lihtkarvade eristamine pole midagi keerulist! Olgu öeldud, soo-kurerehal näärmekarvu ei leia. Tähelepanu, mitte ajada kurereha juurmisi lehti segamini kullerkupu lehtedega!