Eestikeelne nimi	harilik sealõuarohi
Ladinakeelne nimi	Scrophularia nodosa L.
Rahvapärased nimed	atlahein, ehmatusenõges, lõualill, sapirohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda mailaselised, perekonda sealõuarohi.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus (30) 40-160 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega kahekülgselt sümmeetrilised õied. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp viie tömbi munaja tipmega, valge kileja äärega. Kroon tume-punakaspruun, kuni 1 cm pikkune, krooni putk rohekas. Krooni pikkus kuni 1 cm. Õied on koondunud pikaks (kuni 45 cm) püramiidjaks harunenud liitõisikuks. Nii õie- kui õisikuraod on kaetud peaaegu mustade näärmekarvadega. Õieraagude alusel on väikesed kõrglehed. Õitseb juunist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Peaaegu kerajas teritunud tipuga karvadeta kupar. Värvus rohekaspruun, pikkus kuni 8 mm. Seemned elliptilised, tumepruunid.
Leht	Munajad südaja alusega ja kahelisaagja servaga rootsulised lihtlehed. Pikkus 5-10 cm ja laius 2-10 cm. Õisikuteljel on pärislehtedest väiksemad süstjad kõrglehed.
Vars	Püstine nelja terava kandiga enamasti paljas vars.
Maa-alune osa	Risoom on harunemata lisajuurtega, muguljalt jämenenud.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas ja tulnukana Põhja-Ameerikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab enamasti niiskemates salumetsades, metsa- ja kraaviservadel, aedades, karjamaadel.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Pika õitsemisajaga väärtuslik meetaim. Kogu taim on ebameeldiva lõhnaga, mistõttu loomad teda eriti ei söö. Veistele ja hobustele on mürgine (kogu taim), kitsedele mõningatel andmetel täiesti ohutu. Lehtedes leidub küllaltki rikkalikult C-vitamiini. Varem laialt kasutatud ravimtaimena, kaasajal ei oma meditsiinis erilist väärtust. On kasutatud skrofuloosi, marutõve, mitmete nahahaiguste ja -löövete ning veel mõningate haiguste korral. Koguti ürti ja maa-aluseid osi. Laialt kasutatud sigade ravimisel.
Sarnased taimed	Harilikul sealõuarohul on kõik maapealsed osad väga iseloomulikud ja taime tunneb hõpsasti ära nii lehtede, varte kui õite järgi. Tegelikult piisab ühest lehe tükist - hõõru see näppude vahel katki ja nuusuta. Nii vastikult haisevaid pärismaiseid taimi palju ei ole. Mets-nõianõges, punane leeder ja koerapöörirohi haisevad muidugi ka hullusti aga teistmoodi.