Sirplutsern on hästi tuntud taim saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis, aga praktiliselt tundmatu teistes Eesti osades. Sellise leviku põhjuseks on taime lubjalembesus. Lubjarikkad mullad levivad teadupärast just seal, kus paekivi maapõues liiga sügaval ei ole.

Sirplutsern on suur taim nagu ka temaga väga sarnane harilik lutsern. Hea vahe on õite värvuses. Nagu sirplutserni rahvapärane nimi (kollane lutsern) ütleb, on tema õied kollased. Harilikul lutsernilgi on teine nimi: sinine lutsern. Sellega peaks kõik selge olema. Lutsern hakkab õitsema sageli juba maikuus ning lõpetab alles septembris, kui paljud teised taimed on juba kolletunud. Seega peaks nende muidu kahe nii sarnase taime määramiseks õite värvusest piisama. Ja ometi pole see niisama lihtne!

Erinevad lutserniliigid kasvavad sageli üksteise lähedal, neid tolmeldavad samad putukad ja nii võivad tekkida hübriidid. Hübriidid ehk värrad on taimed, kes arenevad kahe ise liiki taime ristumisel. Sellised taimed on vahepealsete tunnustega. Nii ongi mõnikord raske ütelda, kas tegu on ühe või teise liigi või hoopis nende hübriidiga. Hübriidlutserni õied, nagu arvata võib, on kollakassinakad, sinakaskollakad või hoopis kollase-sinisekirjud.

Nii harilik, sirp- kui hübriidlutsern on head söödataimed loomadele. Eriti palju on neis kasulikke valke. Mõneti nad siiski erinevad. On leitud, et sirplutsern ei ole nii kõrge toiteväärtusega kui harilik. Samuti ei anna sirplutser nii palju saaki. See-eest on viimasel hea ja sageli määrava tähtsusega omadus - sirplutsern võib kasvada tunduvalt kuivemal ja kehvemal mullal. Nii on ka sirplutsernist aretatud mitmeid sorte.

Oma nime ei ole sirplutsern saanud asjata. Iseloomulikult sirpjad on tema viljad. Sirplutserni kaunad on vaid kuni pooleteise sentimeetri pikkused, kuid vahel kuni täisringi ulatuses kokku keerdunud. Kaunadest leiab kuni kaheksa seemet.

Liblikõielistele omaselt elavad ka sirplutserni juurtel bakterid, kes moodustavad mügaraid. Bakterid teevad taimedele kättesaadavaks õhus oleva lämmastiku. Nad rikastavad sellega pidevalt mulda. Nii edenevad põllul, kus paar aastat on sirplutserni kasvatatud, ka teised taimed tunduvalt paremini, lopsakamalt ja väetada polegi vaja.