Eestikeelne nimi	sirplutsern
Ladinakeelne nimi	Medicago falcata L.
Rahvapärased nimed	kollane lutsern, kollane jooksja rohi, saksa-pasa-rohi, sirphein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda lutsern.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-60 (80) cm.
Õis	Õied on kollased. Tupp lehterjas, 5 hambaga, lidus karvadega. Kroonlehed pole putkega alusel kokku kasvanud. Puri piklik kuni äraspidimunajas, tiibadest ja laevukesest tunduvalt pikem. Tiivad piklikud, laevukesest pikemad. Tolmukaid 10, neist 9 putkena kokku kasvanud, üks vaba. Sigimik rohkete seemnealgmetega, karvane. Õied asuvad (15) 20-30-kaupa lühikestes (1,5-3 cm) nutitaolistes kobarates. Kõrgleht õierao alusel kuni rao pikkune, kilejas. Õitseb maist või juunist kuni septembrini.
Vili	Sirpjad viljad on poole kuni terve ringini keerdunud, asuvad püstistel raagudel. Paljad või hõredalt karvased. Tavaliselt mitteavanevad. Pikkus 1-1,5 cm, seemneid 2-8.
Leht	Kolmetised liitlehed, tipmine leheke teistest märgatavalt pikema rootsuga. Lehekesed äraspidimunajad, alusel ahenenud, hõredalt karvased. Lehekeste serv hambuline, tipus pügaldunud, lühikese ogaotsaga. Abilehti 2, need on rootsuga kuni pooleni kokku kasvanud.
Vars	Varsi ühel taimel palju. Need on püstised, tõusvad või lamavad, paljad või hõredalt karvased, ruljad või kandilised.
Maa-alune osa	Suhteliselt hästi arenenud sammasjuurestik, millel on mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk-Aasias. Eestis on levinud vaid põhja- ja lääneosas ning saartel, kus on sage, mujal harva.
Kasvukoht	Kasvab kuivadel pärisniitudel ja puisniitudel, nõlvadel, kinkudel, teeservadel ja põllupeenardel, raudteetammidel, mererannikul. Eelistab kuivemaid alasid. Lubjalembene.
Koht ökosüsteemis	Hea toidutaim kõigile taimtoidulistele loomadele: kitsedele, jänestele, põtradele jt. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Juurtel on mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku, seega on taim pinnaseparandaja.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Hea söödaväärtusega taim, kultiveeritakse arvukate sortidena, kuid jääb siiski nii tootlikkuselt kui söödaväärtuselt alla harilikule lutsernile. Tselluloosi sisaldab aga viimasest rohkem. Hea meetaim.
Sarnased taimed	Kolmetise liitlehega taimi on liblikõieliste hulgas mitmetes perekondades: ristik, mesikas, jooksjarohi. Vahel võib ekslikult kolmetiseks pidada ka asparherne ja nõiahammaste lehti. Lutserniliikidel on liitlehe tipmine leheke iseloomuliku pikema raoga, aga sedagi tunnust kohtab harva teistes perekondades. Pea siis silmas ka õisiku kuju ja jäta meelde, et sirplutserni viljad on alati iseloomulikult sirbikujulised.