Sookäpp on meie kõige väiksem käpaline, nagu kõik Eestis kasvavad käpalised on ka tema kaitse all (II kategooria). Tavaliselt ei kasva sookäpp pikemaks kui viisteist sentimeetrit. Peale tagasihoidlike mõõtmete on ta ka tagasihoidlikult värvunud. Siiski, päikeselise ilmaga näeb kogu taim välja nagu üksainus samblamättasse torgatud sulavõikarva pliiats. Isegi sookäpa õied on lehtede ja varte karva kollakasrohelised. Lausa ime, et ka sellise õie putukad üles leiavad. Ometi kuulub sookäpp putukate abil tolmlejate pikka nimekirja ja taime imepisikestes õites on mesimagusat nektarit.

Õigupoolest on õisik ainus, mis sookäpast rohu- või samblamättast välja paistab. Tema kobarjas õisik on vahel isegi enam kui kümne sentimeetri pikkune ja koosneb kuni kolmekümnest pisikesest õiest. Arvutage ise, kui väike peab üksik õis olema! On arusaadav, et mõne millimeetri pikkustes õites valmivad väikesed viljad, milles imetillukesed seemned. Sookäpp teeb seemnete mõõtmetega isegi rekordi. Nimelt miinimumrekordi: sookäpal on väiksemad seemned kui ühelgi teisel Euroopa taimel. Sellised seemned võivad vabalt lennata õhus või ujuda soojärvedes ja rabalaugastes. Nii jõuab sookäpp sobivatesse kasvukohtadesse.

Lisaks seemnelisele paljunemisele on sookäpal ka vegetatiivne paljunemine - paljunemine muude taimeosade, mitte viljades valmivate seemnete abil. Sookäpal võivad lehe tipus areneda väikesed pungakesed, mida nimetatakse sigipungadeks. Sigipungade vabanemisel võib neist soodsates tingimustes uus taim kasvada. Sigipungadega paljunemist ei tunta ühelgi teisel Euroopas kasvaval orhideel. Seega on sookäpp mitmeti õige huvitav.

Vaatamata sookäpa mitmekesistele paljunemisvõimalustele levib see liik väga aeglaselt. Mis on põhjuseks? Väikesed seemned ja sigipungad on liiga väetid, et üksi kasvada. Nii on neil tingimata vaja abimeest - seent. Kui sobivat seent pole, siis seemned ja sigipungad hukkuvad.

Seoses kasvamisega turbasamblavaibas on sookäpal veel üks omapärane kohastumus. Tema risoomil on muguljas jätke, mille ta igal aastal uue kasvatab. Uus mugul võtab koha sisse vanast natuke kõrgemal. Nii kaob oht, et samblataimed võiks sookäpa enda alla matta.