Eestikeelne nimi	sookäpp (harilik sookäpp)
Ladinakeelne nimi	Hammarbya paludosa (L. ) Kuntze
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda käpalised, perekonda sookäpp.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 5-15 (22) cm.
Õis	Mõlemasugulised rohekaskollased lühiraolised ühe sümmeetriateljega õied. Õis on keerdunud täisringi. Õiekattelehed on kuni 3 mm pikkused. Õite alusel on süstjad kandelehed. Õied on koondunud 8-30-õielisse sirgesse püstisesse kobarõisikusse, mille pikkus on kuni 9 (11,5) cm. Õitseb juuni lõpust augusti lõpuni. Putuktolmleja. Õied sisaldavad nektarit.
Vili	Ovaalne, kuni 0,5 cm pikkune kupar.
Leht	Taimel on tavaliselt 3 lehte, nad on elliptilised, ümardunud tipuga, alusel ümbritsevad vart tupetaoliselt. Ülemine leht on teistes suurem, ta on 1-3 (4) cm pikkune ja kuni 1 (1,2) cm laiune.
Vars	Maapealne vars on püstine, peenike ja veidi kandiline, värvuselt kollakasroheline.
Maa-alune osa	Risoom on niitjas. Igal aastal areneb risoomil uus piklik mugul. Vana ja uus mugul asetsevad teineteisest eemal. Vana mugul asub sügavamal samblakihis, on hallikate lehetuppede jäänustega. Noor mugul on lehetuppedeta, areneb kõige ülemise lehe kaenlas, umbes 2 cm vanast kõrgemal.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt lehe tipmisel serval tekkivate väikeste sigipungade abil. Sigipungade arenguks läheb vaja seent. Seemned levivad nii vee kui tuule abil. Taimel on Euroopa taimedest kõige väiksemad seemned - 0,12-0,28 mm pikkused.
Levik ja ohtrus	Levinud peamiselt Euroopas, puududes lõuna- ja põhjapiirkondades. Vähemal määral kasvab ka Siberis, Kaug-Idas ja Jaapanis, harva Põhja-Ameerikas. Esineb Eestis harva või hajusalt, kuid kõikjal vähesearvuliselt.
Kasvukoht	Kasvab nii madal- kui siirdesoos, samuti rabas, veekogude kallastel, õõtsikul, soo- ja rabametsades ning rabastuvates lodumetsades. Enamasti esineb turbasamblalaikudel. Valguselembene. Eelistab happelist keskkonda.
Koht ökosüsteemis	Taim on tihedalt seotud turbasamblaga, on kohastunud koos temaga elama ja kasvatab igal aastal ka oma mugula kõrgemale. Taime elu on seotud seentega, sigipungad ja seemned vajavad arengus seente abi. Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit. Tolmeldajateks on sääsed ja teised väikesed putukad.
Kaitse	II kategooria kaitsealune taim. Ohustab soode kuivendamine ja turbavõtmine.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Algajale taimesõbrale võivad kõik väikest kasvu orhideed üsna sarnased tunduda. Kõdu-koralljuur, väike käopõll, muguljuur, ainulehine soovalk - kõigil neil on väikesed õied, tagasihoidlik välimus ja sageli ainult 10-15 sentimeetrit kõrgust. Ometi on nende õied aga ka lehed lähemal vaatlusel väga erinevat nägu. Loetletutest kõige sarnasem on sookäpale võib-olla ainulehine soovalk, kes on mõõtmetelt sookäpast alati suurem ja võib kasvada väga erinevates kasvukohtades. Sookäpp kasvab alati vesistes kasvukohtades, soodes ja rabades.