Eestikeelne nimi	soo-kassiurb
Ladinakeelne nimi	Gnaphalium uliginosum L.
Rahvapärased nimed	salakoirohi, sammaspoolehain, kärnarohi, paganapea
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda kassiurb.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 4-20 (23) cm. Värvuselt valkjas- kuni hallikasroheline.
Õis	Korvõisikud on koondunud 4-10-kaupa liitõisikusse. Korvõisikute läbimõõt on 6-11 mm ja pikkus 2-4 mm. Nende alusel on tihedalt valgeviltjate karvadega kaetud lineaalsed kandelehed. Üldkatis on 2-3-realine, punakaspruunidest kuni õlgkollastest lehekestest. Korvõisiku serval on tavaliselt üle 50 ühesugulise emasõie, keskel aga 8¼10 mõlemasugulist õit. Emasõied on niitjad, läbipaistvad või kollakad. Mõlemasugulised õied on valkjad või kollakad. Õitseb maist augustini.
Vili	Paljas või näsaline, veidi enam kui 0,5 mm pikkune seemnis. Pappus koosneb ühest reast kergesti lagunevatest harjastest.
Leht	Lineaalsüstjad kuni kitsalt mõlajad aeglaselt rootsuks ahenevad ja sageli veidi sirpjalt kõverdunud tömbitipulised lihtlehed. Leheserv on terve. Lehtede pikkus on 2-5 cm ja laius 2-5 mm. Värvuselt on need hallikasrohelised.
Vars	Vars on püstine, enamasti juba alusel rohkesti harunenud, harvem lihtne, kaetud valkjate liht- või viltkarvadega. Varre läbimõõt on 0,5-1 mm.
Maa-alune osa	Tugev peajuur on harunenud külgjuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euraasias, esineb ka Põhja-Aafrikas, Gröönimaal ning Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab niisketes kohtades, eelkõige savi- ja turbapinnasel, sh. eriti tugeva inimmõjuga paikades, näiteks põldudel ja aedades, karjamaadel, teeservades, kraavipervedel, niiskel pärisniidul ja sooniidul. Sageli esineb ka kohtades, kus esineb ajutisi üleujutusi. Vajab pehmet mulda.
Koht ökosüsteemis	Liigniisketel põldudel võib kasvada umbrohuna.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim võib põllul ja aias muutuda kergesti massiliselt esinevaks umbrohuks. Ravimtaim, on leidnud laialdast kasutamist nii teaduslikus kui rahvameditsiinis. Kasutatud tuberkuloosi ja maovähi raviks. Ravimitööstuses valmistatakse temast ravimeid, mis aitavad kõrgvererõhutõve ja haavandite ravis. Taimest on abi leitud gangreeni, vanade paisete, põletushaavade ja mao ning soole haavandite ravil. Teel on rahustav, südametegevust parandav ja põletikuvastane toime. Võib kasutada nahapõletike raviks. Kasutatakse peamiselt teena, harvem ka salvina, õlina, vesileotisena või jalavannidena. Taim sisaldab rikkalikult A- ja B-vitamiini, nendest on tingitud mitmed raviomadused.
Sarnased taimed	Lisaks soo-kassiurvale on väikesed üheaastased hallikate- või valgeviltjate lehtedega ka paganapead. Vaatamata välisele sarnasusele, on soo-kassiurba ja paganapea liike kerge eristada kasvukoha järgi: soo-kassiurb kasvab niisketel turvastunud muldadel, paganapead kuivadel liivikutel ja luidetel. Mõneti soo-kassiurvale sarnane mets-kassiurb, perekonnakaaslane, on mitmeaastane taim mitteharuneva püstise varrega.