Soo-kuuskjalg
(Pedicularis palustris)
härjahammas, konnakuusk, kratsirohi, sookõrinad

Kuuskjalg on eestlaste hulgas ammu tuntud taimenimi. Mitmel pool kutsutakse teda ka kratsi- või kärnarohuks. Viimased nimed tulevad tema raviomadustest. Soo-kuuskjalga on varem laialt kasutatud mitmesuguste haiguste vastu. Peamiselt leiti temast abi nahahädade korral. Näiteks oli kuuskjala keedis omal kohal haavade ravimisel ja raskesti paranevatest kärnadest vabanemisel. Kuid samas aitas ta sügelislestade ja täide vastu. Kirjandusest võib leida veel mõningaid tema kasutusalasid, kuid praegu soo-kuuskjalga meditsiinis enam ei kasutata.

Kõige laiemalt on levinud nimed, milles on sees sõna “kuusk”. Peale soo-kuuskjala on levinud ka nimed heinamaa kuusk, jõulupuu, konnakuusk, kukekuusk, kuuselill, kuusik, tuulekuusk ja teisigi. Küllap peab siis miski taime juures kuuske meenutama. Kes taime näeb, see märkab ka! Soo-kuuskjala üldilme meenutab sihvakat kuuske, pisut ebaharilikku võib-olla, sest soo-kuuskjalg on sageli harunenud varrega, kuusepuu peaaegu mitte kunagi. Kindlasti meenutavad kuuse oksi soo-kuuskjala sügavalt lõhestunud lehed. Ka käbisid soo-kuuskjalal ei kasva. Erinevalt kuusest on tal roosad õied, millest sügiseks arenevad kuprad. Soo-kuuskjala kupar on väike, nagu taim isegi ja iseloomulik on talle veel veidi kõverdunud nokakest meenutav tipp. Lisaks õiele on tihtipeale punakasroheline või isegi tumepunane kogu soo-kuuskjala taim.

Võib välja tuua veel kolmandagi rühma rahvapäraseid nimetusi. Selle näideteks on sookõrinad, sookrõbinad, sookulinad. Need nimed on tekkinud iseloomulikust krõbinast, mis sügisepoole soo-kuuskjala kasvukohast läbi minnes kostab. Heli tekitajaks on kupra sees olevad valminud seemned. Selline hääl on soo-kuuskjalale õnneks, sest siis saavad tema seemned tuule tiibadesse ja võivad rännata uusi kasvualasid otsima.

Soo-kuuskjalg on poolparasiit ja vajab kasvamiseks teiste taimede abi. Soo-kuuskjalg kinnitub eriliste imijuurte abil peamiselt tarnade juurtele ja ammutab neist toitaineid. Niiskes väheviljakas kasvukohas saab ta selliselt nähtavasti hästi hakkama, sest sobivas kasvukohas kohtab teda sageli massiliselt.