Eestikeelne nimi	tedremaran
Ladinakeelne nimi	Potentilla erecta (L.) Raeusch
Rahvapärased nimed	tedremadar, tedremadrad, nabahain, rabahein, südameemajuured
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda maran.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 10-30 cm.
Õis	Üksikud pikkadel karvastel õieraagudel paiknevad kollased mõlemasugulised õied. Õiekate kaheli, tupp liit-, kroon lahklehine. Tupp ja kroon tavaliselt neljatised, harvem viietised või kuuetised. Krooni läbimõõt 0,8-1,2 cm. Tupplehed ja õiepõhi karvased. Kroonlehed tupplehtedest pikemad, äraspidimunajad, pügaldunud tipuga, alusel tumedamad. Õitseb juunist augusti või septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Munajad ja rõmelised (peenepraolised) pähklikesed.
Leht	Sõrmjad liitlehed, alt siidiläikeliste hõbedaste karvadega, pealt rohelised, väheste karvadega. Juurmised lehed enamasti kolmetised, pikarootsulised, kuivavad juba õitsemise alguseks. Varrelehed kolmetised, rootsuta või väga lühikese rootsuga, serval sügavalt sisselõikunud abilehtedega. Varrelehtede lehekesed äraspidi munajad või süstjad talbja, terveservalise alusega. Alates keskkohast sügavalt sisselõikunud hambulise servaga, hambad laiali hoiduvad.
Vars	Varsi tavaliselt palju (10-30), püstised või tõusvad, peened, lehistunud, hõredalt karvadega kaetud, ülemises osas 2-3 korda harunenud. Värvuselt sageli punakad. Pikkus (10) 15-25 (30) cm.
Maa-alune osa	Risoom on tugev, püstine, viltune või horisontaalne, ebareeglipäraselt muguljas, enam-vähem puitunud, 1-3 cm jämedune, väljast tumepruun, seest veripunane või oranžikas, vahel näha vaheldumisi olevatest heledatest ja tumedamatest osadest koosnevat tähte.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt seemnetega, vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud laialt Euroopas, samuti Lääne-Siberis. Eestis sage.
Kasvukoht	Vähenõudlik mullastiku suhtes. Kasvab nii happelisel turbamullal, neutraalsel huumusel kui ka aluselisel lubjarikkal pinnasel. Rabas, siirdesoos, madalsoos, pärisniidul, looniidul, lamminiidul, sooniidul ja puisniidul, ka loo-, soo-, lodu-, nõmme- ja palumetsas.
Koht ökosüsteemis	Meetaim tolmeldavatele putukatele. Mitmetele loomadele toiduks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Risoom sisaldab park- ja värvaineid, vaiku ja tärklist. Sobib naha parkimiseks. Saadakse punast värvust. Kootava toime tõttu kasutatakse taime meditsiinis. Keedist ja tinktuuri tarvitatakse düsenteeria, suu limaskesta ja igemepõletiku ning angiini puhul suuloputusvahendina. Sissevõetuna kasutatakse langetõve, erinevate nakkushaiguste, peavalu, kroonilise kõhulahtisuse, soolekatarride, maohaiguste ja isegi katku ravimiseks. Välispidiselt sobib keedis haavade loputamiseks ja kompressiks nahahaiguste puhul. Omab tähtsust meetaimena.
Sarnased taimed	Maranaid kasvab Eestis üle kümne liigi ja paljud neist on sarnased ja keerulised määrata. Tedremarana tunneb kergesti ära nelja kroonlehe järgi, sest teistel Eestis levivatel maranaliikidel on reeglina viis kroonlehte. Pane tähele! Määrajatest võib lugeda, et tedremaranal on kolmetised liitlehed, see tähendab, liitlehel on kolm lehekest. Aga lehekesi kokku lugedes saab alati viis. Kõik on õige. Viiest kaks on tegelikult abilehed. Mis on abilehtede ja tavaliste lehtede erinevus? Uuri ise järele! Nagu tedremarana puhul näha, võivad abilehed tavaliste lehtede moodi välja näha ja sellega algajale taimesõbrale segadust tekitada.