|
Eestikeelne nimi |
teekummel |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Chamomilla recutita (L.)
Rauschert |
|
Rahvapärased
nimed |
kanaperse, kaamel, saksakanalill,
ubina-hein, valge ätse |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda korvõielised,
perekonda kummel. |
|
Eluvorm |
Üheaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus 10-30 (50) cm. Taimel on iseloomulik tugev ja meeldiv
lõhn. |
|
Õis |
Korvõisiku läbimõõt on 1,5-2,4 cm,
asuvad üksikult pikkadel peenikestel raagudel varreharude
tippudes. Õisikupõhi on iseloomulikult kuhikjas, seest õõnes,
3-realise üldkatisega. Õisiku serval on 10-15 valget keelõit
5-9 mm pikkuse küllaltki kitsa naastuga. Õisiku puhkedes on
keelõied risti õisikuteljega, hiljem käänduvad alla. Putkõied
on kollased. Õitseb juuni lõpust septembrini, vahel veel
oktoobriski. |
|
Vili |
Peaaegu ruljas, alusel ahenenud
pisut lapik lendkarvadeta seemnis. Värvuselt hallikaspruun,
(3) 4-5 valkja ribiga. Seemnise pikkus on 12 mm. Valmivad
pidevalt alates mõnest nädalast pärast õitsemise algust.
Idanemiseks vajavad seemned rohkesti valgust ja niiskust. |
|
Leht |
Enamasti rootsutud lineaalseteks
kuni niitjateks hõlmadeks jagunenud lihtlehed, sulgjagused,
enamasti kaheli-, harva isegi kolmelijagused. Hõlmade tipp on
sageli valkja ogatipuga. Lehtede pikkus 1-6 cm, laius 1-1,8
cm. |
|
Vars |
Vars on püstine või alusel veidi
tõusev, enamasti juba alusel harunenud. |
|
Maa-alune osa |
Palju peenikesi lisajuuri. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud enam-vähem kogu Euroopas,
samuti Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias
ning sisse viiduna Põhja- ning Lõuna-Ameerikas ja Austraalias.
Eestis pole põlisasukas, kuid esineb hajusalt metsistunult. |
|
Kasvukoht |
Kasvab kultuurpõldudel, metsistunult
prahipaikadel, teeservadel, elamute ümbruses, umbrohuna
aedades ja põldudel, harva päris- või looniidul. |
|
Koht ökosüsteemis |
On küllaltki tugevasti teisi taimi
väljatõrjuv liik. Massilise esinemise korral ei ole põllul
sageli ühtegi umbrohtu. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Väga vana ravimtaim. Taim leiab
ravimtaimena ka kultiveerimist. Peamiselt kasutatakse tema
õisikuid. Sisaldab rohkesti eeterlikku õli ja
C-vitamiini, on tugeva põletikuvastase toimega. Kasutatakse
peamiselt tee ja kompressina põletike ja haavade raviks,
vähendab ülitundlikkust (nii on kasutatav naha allergiliste
reaktsioonide vähendamiseks), nii seespidiselt kui
välispidiselt (seedeteede ja hingamisteede põletikud,
hambavalu, köha, nahapõletikud, silmade põletikulised nähud,
haavandid jms.). Aitab ka mao- ja soolegaaside vastu, omab
higileajavat ja uriini- ning sapieritusteritust soodustavat
toimet. Teekummeli keedist kasutatakse vannideks ja juuste
pesemiseks. Paljuneb seemnetest kergesti, võib muutuda
umbrohuks. Taime eeterlikku õli kasutatakse likööri- ja
parfümeeriatööstuses, samuti portselani värvimisel teatava
lahustina. |
| Sarnased taimed |
Teekummel
kuulub sellesse “karikakra õitega” esmapilgul sarnaste taimede
rühma, kus on mitmeid liike erinevatest perekondadest. Nii et
määramisel tasub tähelepanelik olla! Eestis looduslikult
kasvavatest taimedest võib ta sagedamini segi minna
kesalillede, härjasilma ja valge karikakraga.
|