Eestikeelne nimi | teekummel | |
Ladinakeelne nimi | Chamomilla recutita (L.) Rauschert | |
Rahvapärased nimed | kanaperse, kaamel, saksakanalill, ubina-hein, valge ätse | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda kummel. | |
Eluvorm | Üheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 10-30 (50) cm. Taimel on iseloomulik tugev ja meeldiv lõhn. | |
Õis | Korvõisiku läbimõõt on 1,5-2,4 cm, asuvad üksikult pikkadel peenikestel raagudel varreharude tippudes. Õisikupõhi on iseloomulikult kuhikjas, seest õõnes, 3-realise üldkatisega. Õisiku serval on 10-15 valget keelõit 5-9 mm pikkuse küllaltki kitsa naastuga. Õisiku puhkedes on keelõied risti õisikuteljega, hiljem käänduvad alla. Putkõied on kollased. Õitseb juuni lõpust septembrini, vahel veel oktoobriski. | |
Vili | Peaaegu ruljas, alusel ahenenud pisut lapik lendkarvadeta seemnis. Värvuselt hallikaspruun, (3) 4-5 valkja ribiga. Seemnise pikkus on 12 mm. Valmivad pidevalt alates mõnest nädalast pärast õitsemise algust. Idanemiseks vajavad seemned rohkesti valgust ja niiskust. | |
Leht | Enamasti rootsutud lineaalseteks kuni niitjateks hõlmadeks jagunenud lihtlehed, sulgjagused, enamasti kaheli-, harva isegi kolmelijagused. Hõlmade tipp on sageli valkja ogatipuga. Lehtede pikkus 1-6 cm, laius 1-1,8 cm. | |
Vars | Vars on püstine või alusel veidi tõusev, enamasti juba alusel harunenud. | |
Maa-alune osa | Palju peenikesi lisajuuri. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud enam-vähem kogu Euroopas, samuti Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias ning sisse viiduna Põhja- ning Lõuna-Ameerikas ja Austraalias. Eestis pole põlisasukas, kuid esineb hajusalt metsistunult. | |
Kasvukoht | Kasvab kultuurpõldudel, metsistunult prahipaikadel, teeservadel, elamute ümbruses, umbrohuna aedades ja põldudel, harva päris- või looniidul. | |
Koht ökosüsteemis | On küllaltki tugevasti teisi taimi väljatõrjuv liik. Massilise esinemise korral ei ole põllul sageli ühtegi umbrohtu. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Väga vana ravimtaim. Taim leiab ravimtaimena ka kultiveerimist. Peamiselt kasutatakse tema õisikuid. Sisaldab rohkesti eeterlikku õli ja C-vitamiini, on tugeva põletikuvastase toimega. Kasutatakse peamiselt tee ja kompressina põletike ja haavade raviks, vähendab ülitundlikkust (nii on kasutatav naha allergiliste reaktsioonide vähendamiseks), nii seespidiselt kui välispidiselt (seedeteede ja hingamisteede põletikud, hambavalu, köha, nahapõletikud, silmade põletikulised nähud, haavandid jms.). Aitab ka mao- ja soolegaaside vastu, omab higileajavat ja uriini- ning sapieritusteritust soodustavat toimet. Teekummeli keedist kasutatakse vannideks ja juuste pesemiseks. Paljuneb seemnetest kergesti, võib muutuda umbrohuks. Taime eeterlikku õli kasutatakse likööri- ja parfümeeriatööstuses, samuti portselani värvimisel teatava lahustina. | |
Sarnased taimed | Teekummel
kuulub sellesse “karikakra õitega” esmapilgul sarnaste taimede
rühma, kus on mitmeid liike erinevatest perekondadest. Nii et
määramisel tasub tähelepanelik olla! Eestis looduslikult
kasvavatest taimedest võib ta sagedamini segi minna
kesalillede, härjasilma ja valge karikakraga. |