Harilik türnpuu
(Rhamnus cathartica)
türnapuu, viherpuu, vihur, kitseuipuu

Türnpuu on rohkem tuntud Põhja- ja Lääne-Eesti inimestele, sest sealsetel kuivadel lubjarikastel muldadel kasvab teda sagedamini kui Lõuna- või Ida-Eestis. Türnpuu parimaks tunnuseks on lehed. Need on ovaalsed, veidi terava tipuga ja roodudega, mis on omapäraselt kaardunud lehe tipu suunas. Tavaliselt kasvab türnpuu tiheda põõsana ja tema okste tippudes turritavad astlad.

Astlad justkui peletaksid inimesi temast eemale. Parem ongi türnpuust eemale hoida, sest tema marjataolised luuviljad on mürgised nagu paakspuu omadki. Need võivad põhjustada oksendamist, piinavaid kõhuvalusid ja peapööritust. Halvimal juhul võivad aga saabuda krambid, mis võivad haarata ka südame- või hingamislihaseid. Toored türnpuu viljad on rohelised, aga valminult muutuvad mustaks.

Kuid ka türnpuu on ravimtaimena tuntud. Kõhulahtistina võib tarvitada toorete viljade mahla, kuid ettevaatust liialdamisega, eriti laste puhul. Ohutu annus on kuni 1-2 supilusikatäit päevas. Rohkem kasutatakse kuivatatud vilju, millest tehakse teed. Seegi mõjub kõhulahtistina, kuid võib mõnikord liiga tugevat toimet avaldada. Tee valmistamiseks võetakse supilusikatäis kuivatatud marju klaasi keeva vee kohta. Teel lastakse tõmmata kaks tundi. Juuakse õhtul, korraga pool klaasi. Vilju on kasutatud ka värvimisel, temast on saanud kollast värvi.

Türnpuul on kollaka tooniga ja kaunite soontega kõva puit. See on hinnatud materjal puidukunstnike hulgas, kuid jämedaid tüvesid leiab vähe. Viimase üheks põhjuseks on asjaolu, et türnpuu nagu paakspuugi on teraviljadel parasiteeriva seene, kõrrerooste vaheperemees. Nii on türnpuude kasvatamine ka keelu all olnud, palju puid raiuti metsades maha. Kuid ega see edukas ettevõtmine olnud, sest raiutud puu asemele kasvas juurevõsudest või kännutüükast tihti mitu uut. Türnpuust ei saa kuigi palju materjali ka seepärast, et vaatamata nimele, türnpuu, kasvab taim ennemini põõsa kui puuna.