|
Eestikeelne nimi |
harilik türnpuu |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Rhamnus cathartica L. |
|
Rahvapärased
nimed |
türnapuu, viherpuu, vihur,
kitseuipuu |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda türnpuulised,
perekonda türnpuu. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane heitlehine ühekojaline,
rohkesti harunev põõsas või kuni 8 (10) m kõrgune puu. Eesti
jämedaimate türnpuude läbimõõt on üle 30 cm. |
|
Õis |
Õied ühesugulised, harva
mõlemasugulised, neljatised. Kimpudena lehtede kaenlas.
Värvuselt kollakasrohelised. Õitseb mais ja juunis. |
|
Vili |
Lihakas marjataoline luuvili.
Kerajas, 2-4 kolmekandilise luuseemnega, hernesuurune. Värvus
algul roheline, valminult must. Maitselt kibe. Valmivad
septembris või oktoobris. Viljad
mürgised, tekib oksendus, peapööritus ja tugev kõhuvalu.
Halvimal juhul tekivad krambid. Kannatanule anda sütt ja
toimetada kiirest haiglasse. |
|
Leht |
Ovaalsed, teritunud tipuga, saagja
kuni täkilise servaga, sulgroodsed, lihtlehed. Kinnituvad
vastakult, kuid lühivõrsetel sageli kimpudena. Pikkus 3-6 cm,
laius 1,5-3 (4) cm. Leherood on suunatud kaarjalt lehe tipu
poole. |
|
Vars |
Tüve koor peaaegu must, kestendav,
kare. Noored võrsed hallikad, lõpevad astlaga. Tüvi sirge.
Pungad on soomustega. |
|
Maa-alune osa |
Juurestik hästi arenenud. |
|
Paljunemine |
Paljuneb eelkõige seemnetega,
levikule aitavad kaasa linnud. Paljuneb hästi ka juurevõsust
ning pärast maharaiumist annab rikkalikult kännuvõsu. |
|
Levik ja ohtrus |
Kasvab peaaegu kogu Euroopas,
Kaukaasias, Lääne-Siberis ja Kesk-Aasias, ka Põhja-Aafrikas,
tulnukana Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline, rohkem Põhja- ja
Lääne-Eestis. |
|
Kasvukoht |
Võsastikes, alusmetsas. Eelistab
kuivemaid kasvukohti: puisniite, looniite, pärisaruniite,
loometsi. |
|
Koht ökosüsteemis |
Kõrreliste roosteseente
vaheperemees. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Puit on kollane, kõva, ilusa
tekstuuriga, mistõttu hea nikerdusteks. Koor sisaldab
värvaineid. Nii koort kui vilju kasutatakse meditsiinis. Marju
kogutakse täiesti valminult. Kasutatakse lahtistina teena,
kuid tarvitamisel olla ettevaatlik, sest mõnel juhul võib olla
väga tugevatoimeline ja tervisele ohtlik, tekitada mürgistusi.
Ka mahla võib lahtistina kasutada. Türnpuu kasvatamine
põllumajanduspiirkondades on aga mittesoovitatav, kuna temalt
levib roosteseen kaerale. |
| Sarnased taimed |
Erinevalt
oma lähisugulasest paakspuust on türnpuul mitmeid häid
tunnuseid ja taim on kergesti äratuntav. Väga head tunnused on
lehel, mis on selge saagja servaga ja iseloomulikult lehe tipu
suunas kaardunud roodudega. Türnpuu on eriomase üldilmega:
millegipärast jääb mulje, nagu peaks türnpuu põõsas kindlasti
väga vana olema. Arvatavasti loovad sellise mulje ketendav
must koor ja okslik tüvi. Taolise petlikult iides mulje jätab
mõneti ka kaitsealune laukapuu, kes on samuti asteldega,
okslik ja harunenud. |