Eestikeelne nimi | harilik türnpuu | |
Ladinakeelne nimi | Rhamnus cathartica L. | |
Rahvapärased nimed | türnapuu, viherpuu, vihur, kitseuipuu | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda türnpuulised, perekonda türnpuu. | |
Eluvorm | Mitmeaastane heitlehine ühekojaline, rohkesti harunev põõsas või kuni 8 (10) m kõrgune puu. Eesti jämedaimate türnpuude läbimõõt on üle 30 cm. | |
Õis | Õied ühesugulised, harva mõlemasugulised, neljatised. Kimpudena lehtede kaenlas. Värvuselt kollakasrohelised. Õitseb mais ja juunis. | |
Vili | Lihakas marjataoline luuvili. Kerajas, 2-4 kolmekandilise luuseemnega, hernesuurune. Värvus algul roheline, valminult must. Maitselt kibe. Valmivad septembris või oktoobris. Viljad mürgised, tekib oksendus, peapööritus ja tugev kõhuvalu. Halvimal juhul tekivad krambid. Kannatanule anda sütt ja toimetada kiirest haiglasse. | |
Leht | Ovaalsed, teritunud tipuga, saagja kuni täkilise servaga, sulgroodsed, lihtlehed. Kinnituvad vastakult, kuid lühivõrsetel sageli kimpudena. Pikkus 3-6 cm, laius 1,5-3 (4) cm. Leherood on suunatud kaarjalt lehe tipu poole. | |
Vars | Tüve koor peaaegu must, kestendav, kare. Noored võrsed hallikad, lõpevad astlaga. Tüvi sirge. Pungad on soomustega. | |
Maa-alune osa | Juurestik hästi arenenud. | |
Paljunemine | Paljuneb eelkõige seemnetega, levikule aitavad kaasa linnud. Paljuneb hästi ka juurevõsust ning pärast maharaiumist annab rikkalikult kännuvõsu. | |
Levik ja ohtrus | Kasvab peaaegu kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis ja Kesk-Aasias, ka Põhja-Aafrikas, tulnukana Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline, rohkem Põhja- ja Lääne-Eestis. | |
Kasvukoht | Võsastikes, alusmetsas. Eelistab kuivemaid kasvukohti: puisniite, looniite, pärisaruniite, loometsi. | |
Koht ökosüsteemis | Kõrreliste roosteseente vaheperemees. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Puit on kollane, kõva, ilusa tekstuuriga, mistõttu hea nikerdusteks. Koor sisaldab värvaineid. Nii koort kui vilju kasutatakse meditsiinis. Marju kogutakse täiesti valminult. Kasutatakse lahtistina teena, kuid tarvitamisel olla ettevaatlik, sest mõnel juhul võib olla väga tugevatoimeline ja tervisele ohtlik, tekitada mürgistusi. Ka mahla võib lahtistina kasutada. Türnpuu kasvatamine põllumajanduspiirkondades on aga mittesoovitatav, kuna temalt levib roosteseen kaerale. | |
Sarnased taimed | Erinevalt oma lähisugulasest paakspuust on türnpuul mitmeid häid tunnuseid ja taim on kergesti äratuntav. Väga head tunnused on lehel, mis on selge saagja servaga ja iseloomulikult lehe tipu suunas kaardunud roodudega. Türnpuu on eriomase üldilmega: millegipärast jääb mulje, nagu peaks türnpuu põõsas kindlasti väga vana olema. Arvatavasti loovad sellise mulje ketendav must koor ja okslik tüvi. Taolise petlikult iides mulje jätab mõneti ka kaitsealune laukapuu, kes on samuti asteldega, okslik ja harunenud. |