Eestikeelne nimi	vaevakask
Ladinakeelne nimi	Betula nana L.
Rahvapärased nimed	rabakask, kaskjalg, maarjakask, pürskask, raud-kask
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kaselised, perekonda kask.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsas. Kõrgus (0,2) 0,5-0,7 (1,2) m.
Õis	Ühesugulised, koondunud väikesteks ruljateks urbadeks. Isasurvad moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, emasõied vahetult enne õitsemist. Isasurvad kuni 1,5 cm pikad, emasurvad 0,5-0,8 (1,2) cm pikad, lühikese raoga, läbimõõt 0,3.
Vili	Väike tiibadega pähklike. Pähklike elliptiline, pikkus 0,2 cm. Tiivad väiksemad kui teistel kaseliikidel, seemnest 2-5 korda kitsamad. Vilja kattesoomused kolme hõlmaga. Viljad valmivad alates juuli lõpust või augusti algusest kuni septembrini. Valmides pudenevad seemned koos kattesoomustega. Tuullevija, kuid viljad levivad ka vee abil.
Leht	Ümarad täkilise servaga väikesed sulgroodsed lihtlehed, sageli pikkusest veidi laiemad. Pikkus 0,5-1 (1,5) cm, laius 1-1,5 (2) cm. Pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, noorelt kleepuvad. Leheroots lühike, pikkus umbes 2 mm.
Vars	Võrsed peened, hallikspruunid, algul tihedalt karvased. Viimase aasta võrsed vahatäpikestega. Oksad püstised või tõusvad.
Maa-alune osa	Maapinnalähedane sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Annab ka kännuvõsusid.
Levik ja ohtrus	Levinud Kesk-Euroopa mägedes, Põhja-Euroopa ning Põhja-Aasia madalikel, Islandil ja Gröönimaal. Eestis paiguti, peamiselt mandri lääne- ja põhjaosas, saartel puudub.
Kasvukoht	Siirdesoodes, rabades, raba- ja soometsades, lodumetsades, sooniitudel, põõsa- või puhmarindes. Turvas- ja turvastunud muldadel. Valgusenõudlik. Mullastiku suhtes leplik.
Koht ökosüsteemis	Lehed söögiks jänestele. Tavaline põõsas rabades ja siirdesoodes.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma olulist praktilist väärtust. Suuremate põõsaste okstest saab luudasid.
Sarnased taimed	Erinevalt madala kase lehtedest ei sarnane vaevakase peaaegu ümarad ja täkilise servaga lehed enam kuigivõrd suuremat kasvu kaskedelt tuntud nn tüüpiliste kaselehtedega. Nii võib see pigem puhmamõõtu taim segamini minna mõne puhma või põõsaga kaskedele hoopis kaugematest taimerühmadest. Väikeste, üldkujult ümarate või ovaalsete lehtedega taimi kasvab siirdesoodes ja rabades teisigi: harilik porss, mitmed kõige väiksemat kasvu pajuliigid, ja küllap on neid veel.