Eestikeelne nimi | valge nokkhein | |
Ladinakeelne nimi | Rhynchospora alba (L. ) Vahl | |
Rahvapärased nimed | - | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda lõikheinalised, perekonda nokkhein. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-35 (40) cm. Kasvab hõreda muruna. | |
Õis | Õied moodustavad pähiku. Õite kattelehed on naaskeljalt teravneva tipuga, algul valkjad, viljade valmimisel aga õlgkollased. Esinevad ka õiekattekarvakesed. Pähikud on kuni 6 mm pikkused, koondunud nutitaolisse tipmisesse õisikusse. Õisiku pikkus on kuni 1 cm. Õisiku alusel on 2-3 rohelist kandelehte, neist alumine on teistest märgatavalt pikem, meenutab pärislehte. Õitseb juulis ja augustis. | |
Vili | Äraspidimunajas pruunikas pähklike, mille pikkus on kuni 2 mm. | |
Leht | Kitsad kuni 2 mm laiused veidi renjad pisut karedad lehed. Alumised lehed on tupest lühema labaga, ülemised pikemaga. | |
Vars | Varred on kolmekandilised, pikivagudega, siledad või ainult ülaosas veidi karedad. Alusel värvuselt valkjad, eriti kui on vees või märja sambla sees, muidu rohelised. | |
Maa-alune osa | Risoom on väga lühike ja ka küllaltki lühikeste võsunditega. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud laialdaselt nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas, peamiselt parasvöötmes ja tundravööndi lõunapoolsematel aladel. Eestis tavaline, eriti suuremates rabamassiivides. | |
Kasvukoht | Kasvab peaaegu ainult rabades, eriti rabaälvestes, kuid vahel ka hõredates rabastuvates lodumetsades. | |
Koht ökosüsteemis |
Omab tähtsust turba moodustajana.
Kasvukoha rabastumise indikaator. Üks vähestest älvestes
kasvavatest taimedest. |
|
Kaitse | Ohustab rabade kuivendamine, ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Omab tähtsust turba moodustajana. | |
Sarnased taimed | Valge nokkhein pole kuigi silmatorkava välimusega, aga ära aitab teda tunda taime eripärane kasvukoht. Lauka servadel ei kasva turbasammalde kõrval kuigi palju õistaimi: peale valge nokkheina kohtab seal sagedamini näiteks huulheinu, mudatarna, jõhvikat, rabakat, villpäid. Kõik nad on küllalt väikesed ja tähelepandamatud, aga väga erineva ilmega ja kerged ära tunda. Älvestes on valge nokkhein sageli ainus õistaim. |