|
Eestikeelne nimi |
valge tolmpea |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Cephalanthera longifolia (L.
) Fritsch |
|
Rahvapärased
nimed |
kollane linnuvaip, pikalehine
tolmpea |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda käpalised,
perekonda tolmpea. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus (15) 20-50 (60) cm. |
|
Õis |
Õied on mõlemasugulised, suhteliselt
suured, valged kellukjad. Õiekatelehed on 1,4-1,8 (2) cm
pikad, süstjad, teravatipulised. Huul on teistest
õiekattelehtedest lühem,
umbes 1 cm pikkune. Huule tipul on kollane täpp. Õied on
koondunud hõredasse kobarõisikusse. Õisikus on (3) 7-17 (25)
õit. Õitel on ka kuni 0,5 cm pikkused kandelehed, vaid alumise
õie kandeleht on tunduvalt pikem. Õitseb peamiselt juunis,
vahel aga alustab juba mais ja lõpetab alles juulis. |
|
Vili |
Püstised kuprad arvukate väikeste
seemnetega. |
|
Leht |
7-11 püstiselt kaldu asetsevat
süstjat, teravatipulist, renjat helerohelist lehte. Lehed
asetsevad kahekülgselt ühes tasapinnas. Keskmised lehed on
7,5-14 cm pikad ja 1-2,5 cm laiad, teised on veidi väiksemad.
Ülemiste lehtede tipud ulatuvad vahel üle õisiku. |
|
Vars |
Vars on püstine, sirge või veidi
võnklik, ümmargune, kergelt vaoline, kogu ulatuses lehistunud,
alusel 2-4 labata lehetupega. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on lühike, rõhtsalt roomav,
harunenud, arvukate peenikeste nöörjate pruunide lisajuurtega.
Juured moodustavad mükoriisa. |
|
Paljunemine |
Paljuneb nii seemnetega kui ka
vegetatiivselt risoomil tekkivatest lisapungadest. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peamiselt mitmel pool
Euroopas, kohati ka Kaukaasias, Kesk- ja Lääne-Aasias ning
Põhja-Aafrikas. Meil on haruldane Lääne-Eesti liik, leiukohad
on peamiselt Saaremaal. Kasvab meil oma
levila põhjapiiril. |
|
Kasvukoht |
Kasvab peamiselt puisniitudel, kuid
ka loopealsetel, kadastikes ning hõredates loometsades. |
|
Koht ökosüsteemis |
Taime juured elavad sümbioosis
seentega. Ka seemned peavad idanemiseks eelnevalt nakatuma
teatud seenega. Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit.
Risoome söövad metssead. |
|
Kaitse |
II kategooria kaitsealune taim.
Ohustab eelkõige kasvukohtade võsastumine või metsatööd, vähem
ärakorjamine või väljakaevamine, samuti metssigade tegevus. |
|
Kasutamine |
Ei oma praktilist väärtust. |
| Sarnased taimed |
Valge
tolmea õied on väga iseloomulikud ja õitsedes taime kellegagi
segamini ei aeta. Kuna tolmpea õitseb üsna lühikest aega, võib
olla vajalik taime määrata ka ilma õiteta ja see on oluliselt
keerukam. Kandidaate on mitmeid: sarnased on nii punane
tolmpea kui oluliselt tavalisemad liigid perekonnast neiuvaip.
Siis tuleb hoolega vaadata lehtede värvust ja asetust, valgel
tolmpeal on need kollakas- või rohirohelised ja selgelt
kahekülgselt varrele asetunud. |