Eestikeelne nimi | valge tolmpea | |
Ladinakeelne nimi | Cephalanthera longifolia (L. ) Fritsch | |
Rahvapärased nimed | kollane linnuvaip, pikalehine tolmpea | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda käpalised, perekonda tolmpea. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (15) 20-50 (60) cm. | |
Õis | Õied on mõlemasugulised, suhteliselt suured, valged kellukjad. Õiekatelehed on 1,4-1,8 (2) cm pikad, süstjad, teravatipulised. Huul on teistest õiekattelehtedest lühem, umbes 1 cm pikkune. Huule tipul on kollane täpp. Õied on koondunud hõredasse kobarõisikusse. Õisikus on (3) 7-17 (25) õit. Õitel on ka kuni 0,5 cm pikkused kandelehed, vaid alumise õie kandeleht on tunduvalt pikem. Õitseb peamiselt juunis, vahel aga alustab juba mais ja lõpetab alles juulis. | |
Vili | Püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega. | |
Leht | 7-11 püstiselt kaldu asetsevat süstjat, teravatipulist, renjat helerohelist lehte. Lehed asetsevad kahekülgselt ühes tasapinnas. Keskmised lehed on 7,5-14 cm pikad ja 1-2,5 cm laiad, teised on veidi väiksemad. Ülemiste lehtede tipud ulatuvad vahel üle õisiku. | |
Vars | Vars on püstine, sirge või veidi võnklik, ümmargune, kergelt vaoline, kogu ulatuses lehistunud, alusel 2-4 labata lehetupega. | |
Maa-alune osa | Risoom on lühike, rõhtsalt roomav, harunenud, arvukate peenikeste nöörjate pruunide lisajuurtega. Juured moodustavad mükoriisa. | |
Paljunemine | Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomil tekkivatest lisapungadest. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peamiselt mitmel pool Euroopas, kohati ka Kaukaasias, Kesk- ja Lääne-Aasias ning Põhja-Aafrikas. Meil on haruldane Lääne-Eesti liik, leiukohad on peamiselt Saaremaal. Kasvab meil oma levila põhjapiiril. | |
Kasvukoht | Kasvab peamiselt puisniitudel, kuid ka loopealsetel, kadastikes ning hõredates loometsades. | |
Koht ökosüsteemis | Taime juured elavad sümbioosis seentega. Ka seemned peavad idanemiseks eelnevalt nakatuma teatud seenega. Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit. Risoome söövad metssead. | |
Kaitse | II kategooria kaitsealune taim. Ohustab eelkõige kasvukohtade võsastumine või metsatööd, vähem ärakorjamine või väljakaevamine, samuti metssigade tegevus. | |
Kasutamine | Ei oma praktilist väärtust. | |
Sarnased taimed | Valge tolmea õied on väga iseloomulikud ja õitsedes taime kellegagi segamini ei aeta. Kuna tolmpea õitseb üsna lühikest aega, võib olla vajalik taime määrata ka ilma õiteta ja see on oluliselt keerukam. Kandidaate on mitmeid: sarnased on nii punane tolmpea kui oluliselt tavalisemad liigid perekonnast neiuvaip. Siis tuleb hoolega vaadata lehtede värvust ja asetust, valgel tolmpeal on need kollakas- või rohirohelised ja selgelt kahekülgselt varrele asetunud. |