Valget iminõgest tunneb ilmselt igaüks. Paljud on kindlasti proovinud tema õitest mett kätte saada. Selleks tuleb vaid taime valge õis õrnalt sõrmede vahele haarata ja õiekroonist imeda. Peagi on magus maitse suus. Tegelikult pole see aga veel päris mesi, vaid nektar. Nektar on taimede poolt putukate ligimeelitamiseks eritatav magus aine, millest paljud putukad meelsasti toituvad. Nektarist teevad mesilased mett.

Valge iminõgese õied võivad oma nektarirohkuselt võistelda selle ala tugevamatega. Kuna iminõgese õis on väga omapärase ehitusega, siis ei pääse iga putukas nektarile ligi. Maiuspala asub õiekrooni pika putkeosa põhjas. Väikesed putukad ei saa putke sisse seepärast, et seal on ees karvaring, suuremad aga lihtsalt ei mahu. Nii on valge iminõges kasulik vaid sellistele putukatele, kellel on pikad suised: nad istuvad õie alahuulele ja imevad nektarit otse sealtsamast.

Valgel iminõgesel on väga palju erinevaid rahvapäraseid nimesid, kuid suurem osa neist viitavad kahele asjale. Esiteks tahetakse edasi anda taime sarnasust kõrvenõgesega. Tõepoolest on valge iminõgese lehed väga sarnased nõgese omadele, kuid õnneks need ei kõrveta. Nende pehmus tingibki mitmete seda väljendavate eesliidete kasutamise. Näiteks võiks olla emanõges, on ju ema ka alati hea, mitte kõrvetav. Kuid tegelikult pole nimetuse emanõges tekkelugu sugugi selge, ehkki ta on selle taime kõige vanem eestikeelne nimi.

Teine selle taime väga vana nimi on imenõges. See viitab taimest magusa mesineste imemisele. Kuna aga sõna ime võib lahti mõtestada ka natuke teisiti, siis otsustati hiljem, et taime nimi peaks olema hoopis iminõges. Valge, piim ja teised seesugused liited näitavad valge iminõgese õite värvust. Valge iminõges on meie iminõgestest ainuke, kellel on valged õied.

Peale selle, et tema õitest saab suu magusaks, on õiekroone tarvitatud arstimisel. Selleks tuleb need ettevaatlikult ära korjata ja vilus kuivatada. Kui õied saavad kogumisel liialt muljuda või kuivavad liiga valges, muutuvad need pruuniks ja pole nii väärtuslikud. Kroonlehtedest valmistatud tee aitab näiteks unetuse vastu ja soodustab uriinieritust. Haigusi, mille vastu iminõgesest abi on saadud, on palju. Nende hulgas on nii hingamisteede haigusi, kõhuhädasid kui naistehaigusi, kuid tänapäeval pole tugevat toimet täheldatud. Noortest lehtedest saab salatit. Valgest iminõgesest on saadud ka kollast värvi.