Eestikeelne nimi | valge iminõges | |
Ladinakeelne nimi | Lamium album L. | |
Rahvapärased nimed | emanõges, imenõges, piimanõges, miiksmaasikas, mesilill | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda iminõges. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus tavaliselt (20) 30-60 cm, harva rohkem. | |
Õis | Mõlemasugulised kaheli õiekattega, kuni 2,5 cm pikkused nektaririkkad õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on kellukjas, umbes 1 cm pikkune, pikkade naaskeljate tipmetega, alusel tumedalt värvunud. Kroon kahehuuleline, kollakas- või määrdunudvalge, 2-2,5 cm pikk, välisküljel tihedalt karvadega kaetud. Krooni putkeosa veidi kõverdunud, selle sees on karvade ring. Alumisel huulel on rohekad täpid. Õied asuvad männastena ülemiste lehtede kaenlas. Õite alusel on kitsad ripsmelise servaga kandelehekesed. Õitseb aprillist septembrini, üksikuid õisi võib leida ka oktoobris. Putuktolmleja. | |
Vili | Viljad piklikmunajad, peaaegu kolmekandilised, tumedad rohekaspruunid pähklikesed, mille pinnal on roidetaolised väljakasvud. Pikkus kuni 3,5 mm ja laius kuni 1,5 mm. | |
Leht | Munajad südaja või peaaegu sirge alusega teravalt saagja kuni täkilise servaga enam-vähem sulgroodsed rootsulised lihtlehed, mis on tumerohelised, suhteliselt õrnad ja kortsulised, hõredalt karvased, asetsevad varrel vastakuti. Lehe pikkus (1,5) 2,5-7,5 cm ja laius 1,5-5,5 cm. | |
Vars | Vars on püstine, sirge, tavaliselt mitteharunev. | |
Maa-alune osa | Risoom on roomav, harunev, moodustab pikki võsundeid, kaetud pehmete valkjate harali karvadega. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomivõsundite abil. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Siberis, Kaug-Idas, Kesk-, Kagu- ja Väike-Aasias, Jaapanis, tulnukana Põhja-Ameerikas. Eestis väga sage. | |
Kasvukoht | Kasvab enamasti umbrohuna aedades, teeservadel, parkides, elamute ümbruses, jäätmaadel, prahipaikadel, vahel esineb ka metsaservades ja salumetsades. | |
Koht ökosüsteemis | Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Õie ehituse tõttu saavad taime tolmeldada vaid pikasuiselised kiletiivalised. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Kasutatakse ravimtaimena, kogutakse õiekroone. Ravim on kootava toimega, limane. Kasutatud hingamisteede põletike puhul ja verejooksu peatava vahendina nii kopsu- kui ka emakaverejooksu puhul, aga ka neeru- ja põiepõletiku, lümfiteede põletiku, valgevooluse, unetuse puhul, soodustab uriinieritust. Lehtedes leidub suhteliselt palju A-vitamiini ja C-vitamiini. Hea meetaim. Umbrohuna aedades. Kasutatav ka ilutaimena, esineb mitmeid dekoratiivsete laiguliste lehtedega vorme. | |
Sarnased taimed | Suurte
valgete õitega valge iminõges on kergesti määratav ja tuntud
taim. Olgu ta sarnasuse tõttu nõgesega nimetatud siis
õitsevaks, valgeks, pehmemeks, mittekõrvetavaks või
emanõgeseks - igal juhul tuntakse ta enamasti ära ja osatakse
eristada. Olgu veel kord öeldud, et peale mõnetise välise
sarnasuse ei seo teda kõrvenõgesega miski, nad on erinevatest
sugukondadest. |