|
Eestikeelne nimi |
valge iminõges |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Lamium album L. |
|
Rahvapärased
nimed |
emanõges, imenõges, piimanõges,
miiksmaasikas, mesilill |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda huulõielised,
perekonda iminõges. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus tavaliselt (20) 30-60 cm, harva rohkem. |
|
Õis |
Mõlemasugulised kaheli õiekattega,
kuni 2,5 cm pikkused nektaririkkad õied. Nii tupp kui kroon
liitlehised. Tupp on kellukjas, umbes 1 cm pikkune, pikkade
naaskeljate tipmetega, alusel tumedalt värvunud. Kroon
kahehuuleline, kollakas- või määrdunudvalge, 2-2,5 cm pikk,
välisküljel tihedalt karvadega kaetud. Krooni putkeosa veidi
kõverdunud, selle sees on karvade ring. Alumisel huulel on
rohekad täpid. Õied asuvad männastena ülemiste lehtede
kaenlas. Õite alusel on kitsad ripsmelise servaga
kandelehekesed. Õitseb aprillist septembrini, üksikuid õisi
võib leida ka oktoobris. Putuktolmleja. |
|
Vili |
Viljad piklikmunajad, peaaegu
kolmekandilised, tumedad rohekaspruunid pähklikesed, mille
pinnal on roidetaolised väljakasvud. Pikkus kuni 3,5 mm ja
laius kuni 1,5 mm. |
|
Leht |
Munajad südaja või peaaegu sirge
alusega teravalt saagja kuni täkilise servaga enam-vähem
sulgroodsed rootsulised lihtlehed, mis on tumerohelised,
suhteliselt õrnad ja kortsulised, hõredalt karvased, asetsevad
varrel vastakuti. Lehe pikkus (1,5) 2,5-7,5 cm ja laius
1,5-5,5 cm. |
|
Vars |
Vars on püstine, sirge, tavaliselt
mitteharunev. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on roomav, harunev, moodustab
pikki võsundeid, kaetud pehmete valkjate harali karvadega. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega ja
vegetatiivselt risoomivõsundite abil. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid
ka Siberis, Kaug-Idas, Kesk-, Kagu- ja Väike-Aasias, Jaapanis,
tulnukana Põhja-Ameerikas. Eestis väga sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab enamasti umbrohuna aedades,
teeservadel, parkides, elamute ümbruses, jäätmaadel,
prahipaikadel, vahel esineb ka metsaservades ja salumetsades. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tolmeldavad putukad saavad
rikkalikult nektarit. Õie ehituse tõttu saavad taime
tolmeldada vaid pikasuiselised kiletiivalised. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Kasutatakse ravimtaimena, kogutakse
õiekroone. Ravim on kootava toimega, limane. Kasutatud
hingamisteede põletike puhul ja verejooksu peatava vahendina
nii kopsu- kui ka emakaverejooksu puhul, aga ka neeru- ja
põiepõletiku, lümfiteede põletiku, valgevooluse, unetuse
puhul, soodustab uriinieritust. Lehtedes leidub suhteliselt
palju
A-vitamiini ja C-vitamiini. Hea meetaim.
Umbrohuna aedades. Kasutatav ka ilutaimena, esineb mitmeid
dekoratiivsete laiguliste lehtedega vorme. |
| Sarnased taimed |
Suurte
valgete õitega valge iminõges on kergesti määratav ja tuntud
taim. Olgu ta sarnasuse tõttu nõgesega nimetatud siis
õitsevaks, valgeks, pehmemeks, mittekõrvetavaks või
emanõgeseks - igal juhul tuntakse ta enamasti ära ja osatakse
eristada. Olgu veel kord öeldud, et peale mõnetise välise
sarnasuse ei seo teda kõrvenõgesega miski, nad on erinevatest
sugukondadest.
|