Eestikeelne nimi	valge iminõges
Ladinakeelne nimi	Lamium album L.
Rahvapärased nimed	emanõges, imenõges, piimanõges, miiksmaasikas, mesilill
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda iminõges.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus tavaliselt (20) 30-60 cm, harva rohkem.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega, kuni 2,5 cm pikkused nektaririkkad õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on kellukjas, umbes 1 cm pikkune, pikkade naaskeljate tipmetega, alusel tumedalt värvunud. Kroon kahehuuleline, kollakas- või määrdunudvalge, 2-2,5 cm pikk, välisküljel tihedalt karvadega kaetud. Krooni putkeosa veidi kõverdunud, selle sees on karvade ring. Alumisel huulel on rohekad täpid. Õied asuvad männastena ülemiste lehtede kaenlas. Õite alusel on kitsad ripsmelise servaga kandelehekesed. Õitseb aprillist septembrini, üksikuid õisi võib leida ka oktoobris. Putuktolmleja.
Vili	Viljad piklikmunajad, peaaegu kolmekandilised, tumedad rohekaspruunid pähklikesed, mille pinnal on roidetaolised väljakasvud. Pikkus kuni 3,5 mm ja laius kuni 1,5 mm.
Leht	Munajad südaja või peaaegu sirge alusega teravalt saagja kuni täkilise servaga enam-vähem sulgroodsed rootsulised lihtlehed, mis on tumerohelised, suhteliselt õrnad ja kortsulised, hõredalt karvased, asetsevad varrel vastakuti. Lehe pikkus (1,5) 2,5-7,5 cm ja laius 1,5-5,5 cm.
Vars	Vars on püstine, sirge, tavaliselt mitteharunev.
Maa-alune osa	Risoom on roomav, harunev, moodustab pikki võsundeid, kaetud pehmete valkjate harali karvadega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomivõsundite abil.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Siberis, Kaug-Idas, Kesk-, Kagu- ja Väike-Aasias, Jaapanis, tulnukana Põhja-Ameerikas. Eestis väga sage.
Kasvukoht	Kasvab enamasti umbrohuna aedades, teeservadel, parkides, elamute ümbruses, jäätmaadel, prahipaikadel, vahel esineb ka metsaservades ja salumetsades.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Õie ehituse tõttu saavad taime tolmeldada vaid pikasuiselised kiletiivalised.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kasutatakse ravimtaimena, kogutakse õiekroone. Ravim on kootava toimega, limane. Kasutatud hingamisteede põletike puhul ja verejooksu peatava vahendina nii kopsu- kui ka emakaverejooksu puhul, aga ka neeru- ja põiepõletiku, lümfiteede põletiku, valgevooluse, unetuse puhul, soodustab uriinieritust. Lehtedes leidub suhteliselt palju A-vitamiini ja C-vitamiini. Hea meetaim. Umbrohuna aedades. Kasutatav ka ilutaimena, esineb mitmeid dekoratiivsete laiguliste lehtedega vorme.
Sarnased taimed	Suurte valgete õitega valge iminõges on kergesti määratav ja tuntud taim. Olgu ta sarnasuse tõttu nõgesega nimetatud siis õitsevaks, valgeks, pehmemeks, mittekõrvetavaks või emanõgeseks - igal juhul tuntakse ta enamasti ära ja osatakse eristada. Olgu veel kord öeldud, et peale mõnetise välise sarnasuse ei seo teda kõrvenõgesega miski, nad on erinevatest sugukondadest.