Eestikeelne nimi | keskmine värihein | |
Ladinakeelne nimi | Briza media L. | |
Rahvapärased nimed | lutikhain, kirbuhain, ehmatuse rohi, külmatõverohi, värisemiserohi | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda värihein. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-60 (100) cm. | |
Õis | Õied moodustavad pähiku. Pähikud on ümmargused kuni südajad, peentel raagudel rippuvad, koosnevad kuni 9 (11) õiest. Pähik on 0,5 cm pikk, lilla kuni pruunikaslilla. Pähikud on koondunud laia koonusekujulisse pöörisesse. Õisiku pikkus on 6-10 (12) cm. Õitseb maist septembrini. | |
Vili | Ovaalne, umbes 1,5 mm pikkune helebeež teris. | |
Leht | Lehelabad on lamedad, 2-6 mm laiused, servades ja tipul veidi karedad. Juurmised lehed kuni 10 cm pikkused, varrelehed lühemad. Lehetuped on siledad, kuni 1 mm pikkuse tömbitipulise keelekesega. | |
Vars | Vars on püstine, sile, tavaliselt kahe sõlmega. | |
Maa-alune osa | Risoom on lühike, mõne sentimeetri pikkune. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud laialdaselt Euroopas, esineb ka Siberis, Väike-Aasias ning Himaalajas, sisse viidud Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse, samuti Uus-Meremaale. Eestis sage. | |
Kasvukoht | Kasvab peamiselt parajalt niisketel ja kuivadel päris- ja looniitudel, ka puisniitudel, metsalagendikel ja karjamaadel, harvem hõredates palumetsades. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. | |
Koht ökosüsteemis | Toiduks taimtoidulistele loomadele. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Looduslikel karjamaadel on keskmise söödaväärtusega taim, loomad söövad teda meelsasti, eriti lambad. Kultuurohumaadele ei sobi, sest annab vähe saaki ja pole ka tallamiskindel. Sobib dekoratiivtaimena aedadesse ja kuivatatult kompositsioonidesse. Rahvameditsiinis on kasutatud keha värisemist põhjustavate haiguste ravimisel, ka malaaria korral, tänapäeval toimet pole leitud. | |
Sarnased taimed | Eestis
kasvab väriheina perekonnas ainult üks liik, keskmine
värihein, kelle tunneb iseloomulike osaõisikute (pähikute)
järgi kergesti ära. Mõneti sarnased pähikud on ka longus
helmikal, aga viimase õisik on alati tagasihoidlikum ja kitsam
kui väriheinal. Kui värihein kasvab ennekõike niitudel, siis
longus helmikas on metsade taim. |