|
Eestikeelne nimi |
keskmine värihein |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Briza media L. |
|
Rahvapärased
nimed |
lutikhain, kirbuhain, ehmatuse rohi,
külmatõverohi, värisemiserohi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda kõrrelised,
perekonda värihein. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus 20-60 (100) cm. |
|
Õis |
Õied moodustavad pähiku. Pähikud on
ümmargused kuni südajad, peentel raagudel rippuvad, koosnevad
kuni 9 (11) õiest. Pähik on 0,5 cm pikk, lilla kuni
pruunikaslilla. Pähikud on koondunud laia koonusekujulisse
pöörisesse. Õisiku pikkus on 6-10 (12) cm. Õitseb maist
septembrini. |
|
Vili |
Ovaalne, umbes 1,5 mm pikkune
helebeež teris. |
|
Leht |
Lehelabad on lamedad, 2-6 mm
laiused, servades ja tipul veidi karedad. Juurmised lehed kuni
10 cm pikkused, varrelehed lühemad. Lehetuped on siledad, kuni
1 mm pikkuse tömbitipulise keelekesega. |
|
Vars |
Vars on püstine, sile, tavaliselt
kahe sõlmega. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on lühike, mõne sentimeetri
pikkune. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt Euroopas, esineb
ka Siberis, Väike-Aasias ning Himaalajas, sisse viidud Põhja-
ja Lõuna-Ameerikasse, samuti Uus-Meremaale. Eestis sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab peamiselt parajalt niisketel
ja kuivadel päris- ja looniitudel, ka puisniitudel,
metsalagendikel ja karjamaadel, harvem hõredates palumetsades.
Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. |
|
Koht ökosüsteemis |
Toiduks taimtoidulistele loomadele. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Looduslikel karjamaadel on keskmise
söödaväärtusega taim, loomad söövad teda meelsasti, eriti
lambad. Kultuurohumaadele ei sobi, sest annab vähe saaki ja
pole ka tallamiskindel. Sobib dekoratiivtaimena aedadesse ja
kuivatatult kompositsioonidesse. Rahvameditsiinis on kasutatud
keha värisemist põhjustavate haiguste ravimisel, ka malaaria
korral, tänapäeval toimet pole leitud. |
| Sarnased taimed |
Eestis
kasvab väriheina perekonnas ainult üks liik, keskmine
värihein, kelle tunneb iseloomulike osaõisikute (pähikute)
järgi kergesti ära. Mõneti sarnased pähikud on ka longus
helmikal, aga viimase õisik on alati tagasihoidlikum ja kitsam
kui väriheinal. Kui värihein kasvab ennekõike niitudel, siis
longus helmikas on metsade taim.
|