Värvmadar
(Galium boreale)
maitsed, maran, liikmerohi, kirbulilled

Värvmadar on tavaline madara perekonna liik, kes eelistab lubjarikast mulda ja kasvab seetõttu eriti ohtralt Lääne- ja Põhja-Eestis. Aga taim ei jää leidmata mistahes Eesti nurgas. Värvmadar on enamasti kuivade ja parasniiskete kasvukohtade taim. Ladinakeelne liiginimi boreale viitab tema levimisele põhjapoolsetel aladel. Värvmadar kasvab eelkõige Euroopa ja Aasia arktilistel aladel kuni okasmetsade vööndi lõunapiirini, Kesk-Euroopas ja Kesk-Aasias kohtab teda harvem.

Kõigil madaratel on lehed varre ümber männasena. Värvmadar on üks neist, kellel on männases alati neli lehte. Iga leht on kolme selge ja tugeva rooga. Nimetatud kahe tunnuse järgi on värvmadarat kerge ära tunda. Värvmadara vars on selgelt neljakandiline ja kantide peal on karedad karvad. Vars on tugev ja enamasti seisab taim kindlalt püsti, ehkki varre kõrgus võib ulatuda üle poole meetri. On veel mõned head värvmadara määramistunnused. Tema vars on selgelt neljakandiline ja kantide peal on karedad karvad.

Õied on madaratel väikesed, harilikult valged ja suurtesse rohkeõielistesse pööristesse koondunud. Ka värvmadara õied on väikesed ja arvatavasti just õite pärast on taime üheks rahvapäraseks nimeks kirbulill. Madara vilju nimetatakse kaksikpähklikesteks: valmides lagunevad need kaheks kõva kestaga pähklikeseks. Värvmadara viljad on tihedalt kaetud karvadega, mille tipus on haagitaolised konksud. Nende abil on hea haakida mööduja külge. Ilmselt pole raske välja mõtelda, miks see vajalik on: nii levivad seemned emataimest kaugemale ja satuvad uude kasvukohta.

Värvmadara nime ei kanna taim ilmaasjata. Tema juurtega punaseks värvitud riie ei karda pesemist ega pleekimist, kuni 19. sajandi teise pooleni oli see Eestis üks kasutatumaid taimedest saadud värve. Värvmadara mitmed nimed viitavad raviomadustele: liikmerohi, nikastushain, niseldushain. Tõepoolest on vanarahvas kasutanud teda ravimtaimena liigesehaiguste, nihestuste ja nikastuste ravimisel. Peamiselt toimib ta põletikuvastaselt ja alandab paistetust. Mõningal määral on värvmadarat tarvitatud ka loomade ravitsemisel. Hollandis on kasutatud lehti ning õisi piima hapendamiseks juustude valmistamisel.