Eestikeelne nimi	värvmadar
Ladinakeelne nimi	Galium boreale L.
Rahvapärased nimed	maitsed, maran, liikmerohi, kirbulilled
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda madaralised, perekonda madar.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-50 (60) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp peaaegu märkamatu, liitlehine. Kroon liitlehine, 4 munaja teritunud hõlmaga, valge, läbimõõt 3-4 mm. Asuvad varreharude tippudes rohkeõielistes kitsastes pööristes, puuduvad vaid alumistel harudel. Õieraod on lühikesed ja paljad. Õitseb juunist augustini.
Vili	Kaksikpähklike on enam-vähem tihedalt kaetud valkjate haakjate harjakestega, mille abil saab kinnituda loomadele, inimese riietele, et levida uutele kasvukohtadele. Valmides laguneb kaheks osaviljaks.
Leht	Süstjad või lineaalsüstjad tömbid või teritunud, kuid ogaotsata terveservalised servadel veidi tagasi käändunud enamasti 3 rooga lihtlehed. Pikkus 1,5-2 (3) cm, laius (2) 3-5 (6) mm. Asuvad 4-kaupa männastes ümber varre. Õisikute alusel on 2 munajat kõrglehte.
Vars	Varsi on üks või mitu, nad on tugevad, enamasti harunenud, neljakandilised, kantidel karedad ja harjasjate karvadega.
Maa-alune osa	Risoom on peenike, harunenud, punakaspruun, sageli puitunud.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas (puudub lõunapoolsetes piirkondades), Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, kohati Kesk-Aasias, Ida-Aasias, Jaapanis, samuti Islandil, Gröönimaal ning Põhja-Ameerikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Kuivadel päris-, loo- ja lamminiitudel, loometsas, lagendikel, põõsastikes, kraavide ja jõgede kallastel, mäenõlvadel. Eelistab lubajarikast pinnast.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kuivatatult sobib loomadele heina sees toiduks. Laialt levinud värvainetaim. Juurtest saab hästipüsivat punast riidevärvi. Rahvameditsiinis on kasutatud liigestehaiguste ravimiseks, veterinaarias sigade punatõve korral.
Sarnased taimed	Värvmadaral on lehemännases neli lehte ja iga leht on kolme silmapaistva soonega. Lehe tunnused ongi madarate juures sageli kõige paremad. Nelja lehega männases on ka soomadar, aga viimane on habras ja haakuv märgade kasvukohtade taim. Üldkujult meenutab värvmadar pigem valget madarat, aga viimasel on männases alati rohkem kui neli lehte.