Eestikeelne nimi	vesihein
Ladinakeelne nimi	Stellaria media (L. ) Vill.
Rahvapärased nimed	virn, limarohi, rägahein, siavirn, nädselm
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein.
Eluvorm	Ühe- või kaheaastane, ühekojaline, heleroheline mahlakas rohttaim. Pikkus 10-40 (50) cm.
Õis	Mõlemasugulised väikesed kaheli õiekattega õied, mõnikord võib õiekroon puududa. Tupplehed on kitsalt munajad, kuni 4 (5) mm pikad, enam-vähem kroonlehtede pikkused. Neil on kilejas ääris. Kroonlehed on valged, sügavalt kahejagused. Õied asuvad üksikult kuni mitme kaupa varre tipuosas pikkadel raagudel lehtede kaenlas. Õieraod on peenikesed ja ühekülgselt ripsmelised. Õitseb maist oktoobrini. Putuktolmleja.
Vili	Piklik või piklikmunajas tupest pikem kupar, mis avaneb kuni keskpaigani 6 hambana. Seemneid on väga palju, kerajad kuni neerjad, krobelised, tumepruunid.
Leht	Munajad või ümardunud lühidalt teritunud tipuga alusel ripsmelised paljad lihtlehed. Leheroots on renjas ja samuti ripsmeline. Ülemistel lehtedel võib roots ka puududa. Lehed on mahlakad ja kergesti murduvad. Lehe pikkus 1-2 cm.
Vars	Vars on nõrk, kergesti murduv, lamav või tõusev, rohkesti harunenud, sõlmeline. Ta on sõlmevahedes ühekülgse ribana karvane ja võib sõlmekohtadel juurduda.
Maa-alune osa	Taimel on peenike harunev niitjas juur. Vars annab sõlmekohtadel ohtralt lisajuuri.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Laieneval taimel võivad tekkida rohked lisajuured ka lamavatel vartel, kuid need jäävad ühendusse emastaimega ja omaette taime ei teki. Haritaval maal paljuneb taime küljest lahtimurdunud varretükkidega vegetatiivselt.
Levik ja ohtrus	Laia levilaga taim, kes esineb peaaegu kogu Euroopas (puududes vaid Arktikas), Aasias ja sisse viiduna Aafrikas, Uus-Meremaal, Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Eestis väga sage.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt umbrohuna aedades ja põldudel, kus võib piisava niiskuse korral esineda massiliselt, kuid ka niiskematel metsaservadel (eelkõige salu- ja laanemetsas), metsasihtidel, ja teeservadel, ka rannavallidel ja veekogude kallastel. Enamasti kasvab inimmõjuga aladel.
Koht ökosüsteemis	Taim kasvab enamasti teatava inimmõjuga aladel, peamiselt umbrohuna. Umbrohuna on tugeva konkurentsivõimega ja tõrjub sageli teisi taimi välja. Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit. Kuna taim kasvab peamiselt inimasustuse lähedal, siis metsloomade toiduobjektina tuleb arvesse harva.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Tüütu väga kiirest paljunev umbrohi eelkõige köögiviljaaedades, kus katab rohimise hilinemisel kogu maa tiheda polstrina. Ühe suve jooksul võib areneda 2-3 põlvkonda, mistõttu võib õitsvaid taimi leida kogu lumevaba aasta jooksul. Sügisesed noored taimed talvituvad lume all ja jätkavad kasvamist kevadel. Peetakse meetaimeks. Taim on mahlane ja maitseb hästi koduloomadele, sagedamini on söödetud sigadele ja kanadele, kellele on üheks meelistoiduks. Võib valmistada salatit.
Sarnased taimed	Vesihein kuulub tähtheinte suurde perekonda. Vesiheinale sarnanevad kõige rohkem lehtpuumetsade tavaline taim salu-tähthein ja rannikute haruldane liik kahvatu tähthein. Esimene on nagu vesiheina suurem vend, sest on kõigiti vesiheina sarnane aga oluliselt suurem, teine nagu väike vend: kahvatu tähthein näeb välja nagu üks õige äbarik kroonlehtedeta vesihein. Nime poolest aetakse vesiheina segamini vesitähtheinaga, kes on välimuse järgi juba teist nägu.