|
Eestikeelne nimi |
vesihein |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Stellaria media (L. ) Vill. |
|
Rahvapärased
nimed |
virn, limarohi, rägahein, siavirn,
nädselm |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda nelgilised,
perekonda tähthein. |
|
Eluvorm |
Ühe- või kaheaastane, ühekojaline,
heleroheline mahlakas rohttaim. Pikkus 10-40 (50) cm. |
|
Õis |
Mõlemasugulised väikesed kaheli
õiekattega õied, mõnikord võib õiekroon puududa. Tupplehed on
kitsalt munajad, kuni 4 (5) mm pikad, enam-vähem kroonlehtede
pikkused. Neil on kilejas ääris. Kroonlehed on valged,
sügavalt kahejagused. Õied asuvad üksikult kuni
mitme kaupa varre tipuosas pikkadel raagudel lehtede kaenlas.
Õieraod on peenikesed ja ühekülgselt ripsmelised. Õitseb maist
oktoobrini. Putuktolmleja. |
|
Vili |
Piklik või piklikmunajas tupest
pikem kupar, mis avaneb kuni keskpaigani 6 hambana. Seemneid
on väga palju, kerajad kuni neerjad, krobelised, tumepruunid. |
|
Leht |
Munajad või ümardunud lühidalt
teritunud tipuga alusel ripsmelised paljad lihtlehed.
Leheroots on renjas ja samuti ripsmeline. Ülemistel lehtedel
võib roots ka puududa. Lehed on mahlakad ja kergesti murduvad.
Lehe pikkus 1-2 cm. |
|
Vars |
Vars on nõrk, kergesti murduv, lamav
või tõusev, rohkesti harunenud, sõlmeline. Ta on sõlmevahedes
ühekülgse ribana karvane ja võib sõlmekohtadel juurduda. |
|
Maa-alune osa |
Taimel on peenike harunev niitjas
juur. Vars annab sõlmekohtadel ohtralt lisajuuri. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. Laieneval
taimel võivad tekkida rohked lisajuured ka lamavatel vartel,
kuid need jäävad ühendusse
emastaimega ja omaette taime ei teki. Haritaval maal paljuneb
taime küljest lahtimurdunud varretükkidega vegetatiivselt. |
|
Levik ja ohtrus |
Laia levilaga taim, kes esineb
peaaegu kogu Euroopas (puududes vaid Arktikas), Aasias ja
sisse viiduna Aafrikas, Uus-Meremaal, Põhja- ning
Lõuna-Ameerikas. Eestis väga sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab peamiselt umbrohuna aedades
ja põldudel, kus võib piisava niiskuse korral esineda
massiliselt, kuid ka niiskematel metsaservadel (eelkõige salu-
ja laanemetsas), metsasihtidel, ja teeservadel, ka
rannavallidel ja veekogude kallastel. Enamasti kasvab
inimmõjuga aladel. |
|
Koht ökosüsteemis |
Taim kasvab enamasti teatava
inimmõjuga aladel, peamiselt umbrohuna. Umbrohuna on tugeva
konkurentsivõimega ja tõrjub sageli teisi taimi välja.
Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit. Kuna taim kasvab
peamiselt inimasustuse lähedal, siis metsloomade
toiduobjektina tuleb arvesse harva. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Tüütu väga kiirest paljunev umbrohi
eelkõige köögiviljaaedades, kus katab rohimise hilinemisel
kogu maa tiheda polstrina. Ühe suve jooksul võib areneda 2-3
põlvkonda, mistõttu võib õitsvaid taimi leida kogu lumevaba
aasta jooksul. Sügisesed noored taimed talvituvad lume all ja
jätkavad kasvamist kevadel. Peetakse meetaimeks. Taim on
mahlane ja maitseb hästi koduloomadele, sagedamini on söödetud
sigadele ja kanadele, kellele on üheks meelistoiduks. Võib
valmistada salatit. |
| Sarnased taimed |
Vesihein
kuulub tähtheinte suurde perekonda. Vesiheinale sarnanevad
kõige rohkem lehtpuumetsade tavaline taim salu-tähthein ja
rannikute haruldane liik kahvatu tähthein. Esimene on nagu
vesiheina suurem vend, sest on kõigiti vesiheina sarnane aga
oluliselt suurem, teine nagu väike vend: kahvatu tähthein näeb
välja nagu üks õige äbarik kroonlehtedeta vesihein. Nime
poolest aetakse vesiheina segamini vesitähtheinaga, kes on
välimuse järgi juba teist nägu. |