Eestikeelne nimi	väike lemmel
Ladinakeelne nimi	Lemna minor L.
Rahvapärased nimed	konnaläätsed, vesiläätsed, seauba, vesivirn, päevaseep, tiigieile
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda lemlelised, perekonda lemmel.
Eluvorm	Mitmeaastane veepinnal ujuv taim. Massilisel esinemisel moodustab tiheda vaiba.
Õis	Õied on väga väikesed, ühesugulised ja ilma õiekatteta. Õitseb väga harva. Õied moodustavad siiski väikese õisiku, mis asub tallusja võsu külgmises osas. Tavaliselt koosneb õisik ühest emasõiest ja kahest isasõiest. Kogu õisik on ümbritsetud kileja tupega.
Vili	Viljas areneb üks seeme. Seemned taluvad hästi ebasoodsaid ilmastikutingimusi, talvituvad veekogu põhjas.
Leht	Taimel on ühtne tallusetaoline võsu, millel on näha ka 1-3 roodu.
Vars	Võsu on tallusetaoline, peaaegu ümar või elliptiline. Võsu pikkus on kuni 4 mm ja laius kuni 3 mm. Ta on pealt tumedamalt roheline kui alt. Ülaküljel võib märgata 1-3 roodu.
Maa-alune osa	Maa-alust osa taimel pole, ujub vees. Igal tallusjal võsul on aga üks narmataoline mitteharunev juur, mille pikkus on väga varieeruv (harilikult umbes 1 cm).
Paljunemine	Paljuneb peamiselt vegetatiivselt tallusja võsu alusel tekkivate tütartaimedega, väga harva ka seemnetega. Ühel taimel areneb korraga 2 tütartaime, mis püsivad mõnda aega emataimega ühenduses.
Levik ja ohtrus	Peaaegu kosmopoliitse levikuga liik, puudub vaid arktilistel ja troopilistel aladel. Eestis väga sage, tavalisem kui teised lemleliigid.
Kasvukoht	Kasvab veekogude pindmises kihis, ujub. Asustab vaid seisva või aeglaselt voolava veega kohtasid.
Koht ökosüsteemis	Toiduks ja varjupaigaks paljudele veeloomadele, massilise esinemise korral eriti.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust. Massilise esinemise korral muudab ujumise ebameeldivaks. Eesti väikseim õistaim.
Sarnased taimed	Lemled on küll väiksed kuid üsna kergesti eristatavad. Väike lemmel on ümar ja veepinnal ujuv, ristlemmel ristikujuline ja vees hõljuv. On ka kaks hoopis haruldasemat liiki: punatäpp- ja küürlemmel - nendegi nimedes on viide taimede iseloomulikele tunnustele. Kõigil lemledel ripub vees üks niitjas juur. Hulgajuurisel vesiläätsel on neid terve kimp - ongi kogu tarkus Eestis kasvavate lemleliste sugukonda kuuluvate taimede eristamiseks.