Väike oblikas
(Rumex acetosella)
hapuhein, lambaoblik, lehmähublik, maaaluserohi

Väike oblikas on meie tavalisemaid oblikaliike. Ta on paarikümne sentimeetri kõrgune ja seega parasjagu nii suur, et teda pidada hapu oblikaks. Sageli aetaksegi need kaks liiki omavahel segi. Siiski on neil üks tähtis erinevus, mis teeb nad üksteisest kergesti eristatavateks. Nende lehekuju on täiesti erinev. Öeldakse, et hapu oblika leht on nooljas, väikese oblika oma aga odajas. Mida see tähendab?

Erinevad on nende lehtede alumised osad. Vaadake nende liikide lehtedel kohta, kus leheroots kinnitub labale. Hapu oblikal lähevad sellest kohast allpoole rootsu suunas tugevad jämedad "kõrvakesed". Väikese oblika "kõrvakesed" on vaid veidi pisemad, kuid hoopis teise suunaga. Väikse oblika lehelaba "kõrvakesed" on risti laba keskrooga või isegi lehe tipu poole käändunud. See tunnus ongi nende kahe oblikaliigi oluline määramistunnus. Väikesele oblikale sarnaste odajate lehtedega on veel harvaesinev ahtalehine oblikas. Viimasel on aga lehed väga kitsad ning varred pole päris püstised, vaid maapinnalt kaarjalt tõusvad.

Väike oblika lehed on samamoodi hapud nagu hapu oblikal. Nii võib mõlemaid toiduks tarvitada. Samuti peab ka väike oblika puhul arvestama, et oblikhape on tugev söövitaja ja võib suures koguses põhjustada mürgistusi. Loomadel siiski tavaliselt väike oblika mürgistusi ei esine, sest tema kasv pole kuigi lopsakas ja taim ei näi isuäratav.

Kuivadel põldudel võib väike oblikas muutuda umbrohuks. Ühel oblikataimel võib valmida kuni paar tuhat väikest kolmekandilist vilja, mida nimetatakse pähkliteks. Need on maitsvaks toiduks paljudele lindudele, ka kodulindudele. Seemnetega vallutab väike oblikas uusi kasvukohti. Teine rünnakrühm vahetu naabruse vallutamiseks on peidus mullas. Seal on arvukalt pikki roomavaid risoome. Need annavad harusid ja harudel tekivad pungad, millest võivad kasvada uued taimed. Looduslikult kasvab väike oblikas nii kuivadel niitudel kui hõredates männimetsades, enamasti väheviljakal mullal. Samas tekib maa-alustel võsudel rohkesti lisajuuri, nii et väike oblikas on sageli raskesti väljajuuritav. Looduslikult kasvab väike oblikas nii kuivadel niitudel kui ka hõredamates männimetsades, enamasti väheviljakal mullal.