Eestikeelne nimi | väike oblikas | |
Ladinakeelne nimi | Rumex acetosella L. | |
Rahvapärased nimed | hapuhein, lambaoblik, lehmähublik, maaaluserohi | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda tatralised, perekonda oblikas. | |
Eluvorm | Mitmeaastane kahekojaline rohttaim. Kõrgus 0,1-0,6 m. | |
Õis | Ühesugulised lihtsa õiekattega õied. Õiekattelehed on püstised. Õied on koondunud hõredasse punakasse pöörisesse, mille harud on püstised, lihtsad. Osaõisikud on kobarjad, asuvad kolmnurkse tipuga kandelehekeste kaenlas. Õitseb mai lõpust augustini. | |
Vili | Vili on kolmekandiline läikiv helepruun pähkel, selle pikkus on 1-1,2 mm ja laius kuni 0,9 mm. | |
Leht | Piklikud, enamasti odaja alusega ja ümardunud tipuga veidi lihakad lihtlehed. Leherood on raskesti eristatavad. Lehe suurus ja rootsu pikkus vähenevad varre tipu suunas. Alumise lehe pikkus on 1,5-3,5 (7) cm ja laius kuni 2 (4) cm ning rootsu pikkus 1,5-4 (9) cm. | |
Vars | Varsi on tavaliselt mitu, nad on püstised või alusel veidi tõusvad, vaolised, umbes alates keskkohast harunevad. Varred on sageli ka punakalt värvunud. | |
Maa-alune osa | Risoom on suhteliselt pikk, roomav, paikneb erinevates mullakihtides. Esinevad juurevõsundid ja arvukad, tugevad lisajuured. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt juurevõsunditega. Üks taim võib anda 1000-2000 seemet korraga. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peaaegu kogu Euroopas ja Aasias, Gröönimaal, Põhja-Aafrikas, sisse viiduna laialdaselt ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Jaapanis. Eestis sage, mõnel pool massiline. | |
Kasvukoht | Taime rohelised osad ning seemned on toiduks mitmetele taimtoidulistele loomadele. | |
Koht ökosüsteemis | Üks esimesi jäätmaade asustajaid, loob sobivad kasvutingimused mitmetele teistele liikidele. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus liiga palju, siis võib esineda mürgistusi, mis ilmnevad enamasti isupuuduses, kõhulahtisuses ja tugevas nõrkuses. Sagedamini tuleb mürgistusjuhte ette lammastel. Mürgisus väheneb kuivatamisel. Rohke söömise korral võib mürgistusi põhjustada ka inimestel. Juured sisaldavad parkaineid. | |
Sarnased taimed | Kuigi Eesti pärismaised oblikad on üsna kerged määrata, kipuvad nad teinekord perekonnana segamini minema kirburohtudega. Tõepoolest on oblikate ja kirburohtude väikesed õisikusse koondunud õied mõneti sarnased, ka vilja tüübiks on mõlemil väike pähkel. Ole siis tähelepanelik! Kas teadsid, et oblikate lähedased sugulased on ka aias kasvatatavad rabarbrid. Eks ole nende õisikud sarnased, rääkimata lehtede maitsest - mõlemil on need hapud. |