|
Eestikeelne nimi |
väike oblikas |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Rumex acetosella L. |
|
Rahvapärased
nimed |
hapuhein, lambaoblik, lehmähublik,
maaaluserohi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda tatralised,
perekonda oblikas. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane kahekojaline rohttaim.
Kõrgus 0,1-0,6 m. |
|
Õis |
Ühesugulised lihtsa õiekattega õied.
Õiekattelehed on püstised. Õied on koondunud hõredasse
punakasse pöörisesse, mille harud on püstised, lihtsad.
Osaõisikud on kobarjad, asuvad kolmnurkse tipuga
kandelehekeste kaenlas. Õitseb mai lõpust augustini. |
|
Vili |
Vili on kolmekandiline läikiv
helepruun pähkel,
selle pikkus on 1-1,2 mm ja laius kuni 0,9 mm. |
|
Leht |
Piklikud, enamasti odaja alusega ja
ümardunud tipuga veidi lihakad lihtlehed. Leherood on raskesti
eristatavad. Lehe suurus ja rootsu pikkus vähenevad varre tipu
suunas. Alumise lehe pikkus on 1,5-3,5 (7) cm ja laius kuni 2
(4) cm ning rootsu pikkus 1,5-4 (9) cm. |
|
Vars |
Varsi on tavaliselt mitu, nad on
püstised või alusel veidi tõusvad, vaolised, umbes alates
keskkohast harunevad. Varred on sageli ka punakalt värvunud. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on suhteliselt pikk, roomav,
paikneb erinevates mullakihtides. Esinevad juurevõsundid ja
arvukad, tugevad lisajuured. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega ja
vegetatiivselt juurevõsunditega. Üks taim võib anda 1000-2000
seemet korraga. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas ja
Aasias, Gröönimaal, Põhja-Aafrikas, sisse viiduna
laialdaselt ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Jaapanis. Eestis
sage, mõnel pool massiline. |
|
Kasvukoht |
Taime rohelised osad ning seemned on
toiduks mitmetele taimtoidulistele loomadele. |
|
Koht ökosüsteemis |
Üks esimesi jäätmaade asustajaid,
loob sobivad kasvutingimused mitmetele teistele liikidele. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Vahel muutub niitudel ja põldudel
raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus
liiga palju, siis võib esineda mürgistusi, mis ilmnevad
enamasti isupuuduses, kõhulahtisuses ja tugevas nõrkuses.
Sagedamini tuleb mürgistusjuhte ette lammastel. Mürgisus
väheneb kuivatamisel. Rohke söömise korral võib mürgistusi
põhjustada ka inimestel. Juured sisaldavad parkaineid. |
| Sarnased taimed |
Kuigi
Eesti pärismaised oblikad on üsna kerged määrata, kipuvad nad
teinekord perekonnana segamini minema kirburohtudega.
Tõepoolest on oblikate ja kirburohtude väikesed õisikusse
koondunud õied mõneti sarnased, ka vilja tüübiks on mõlemil
väike pähkel. Ole siis tähelepanelik! Kas teadsid, et oblikate
lähedased sugulased on ka aias kasvatatavad rabarbrid. Eks ole
nende õisikud sarnased, rääkimata lehtede maitsest - mõlemil
on need hapud. |