Eestikeelne nimi	alpi võipätakas
Ladinakeelne nimi	Pinguicula alpina L.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda vesihernelised, perekonda võipätakas.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 5-15 cm.
Õis	Mõlemasugulised, kaheli õiekattega, ühe sümmeetriateljega enamasti püstised, harvem longus õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Kroon valge, neelus kahe kollase täpiga, kahehuuleline, kuni 1,5 cm pikkune, lühikese koonusja kannusega. Õied asuvad ühekaupa õievarval. Õitseb mai lõpust juulini.
Vili	Munajas või ümmargune, püstine, kuni 9 mm pikkune kupar, mis avaneb kahe poolmena. Seemned pruunid.
Leht	Piklikud äraspidimunajad tömbitipulised ja terveservalised peaaegu rootsutud lihtlehed, ainult juurmise kodarikuna. Leheserv on iseloomulikult ülespoole rullunud. Lehtedel on kleepuvad näärmekarvad, mille abil püüab taim väikesi putukaid, kes on talle toitainete allikateks. Nii on lehe ülakülg libe, limane. Värvuselt hele- või kollakasrohelised, läikivad. Lehe pikkus 2-5 cm ja laius 0,6-1,5 cm.
Vars	Maa peal vart ei esine, on lehtedeta õievarb (vahel on neid ka 2 või 3), mis on enam-vähem püstine. Noorelt on õievarb peaaegu üleni kaetud väga peente näärmekarvadega, mis kaovad peale õitsemist.
Maa-alune osa	Risoom on väga lühike, varustatud paljude väikeste lisajuurekestega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud nii Kesk- kui Põhja-Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Himaalaja mäestikus. Eestis leidub vaid harva Saaremaal ja paaris kohas mandril lubjarikastes soodes.
Kasvukoht	Niisketel pärisniitudel, sooniitudel, madalsoodes, allikasoodes, kraavi- ja jõekallastel, ka puisniitudel.
Koht ökosüsteemis	Taimel on võime püüda väikesi putukaid ja nende seedimisel saab orgaanilisi aineid. Putukate püüdmiseks on lehepind limane, limaeritust kiirendavad putuka liigutused lehe pinnal. Viimane surutakse sisserulluva leheserva poolt tihedalt vastu laba ja seeditakse ära ühe kuni kahe ööpäeva jooksul. Seejärel rullub leht uuesti lahti ning tuul puhub jäägid minema.
Kaitse	II kategooria kaitsealune liik. Ohustab eelkõige soode kuivendamine ja turba kaevandamine.
Kasutamine	Vähese leviku tõttu ei ole kasutamist leidnud, ehkki lehtede poolt eritataval limal on mitmesuguseid haavasid parandav toime.
Sarnased taimed	Eestis kasvab kaks võipätaka liiki: harilik ja alpi võipätakas. Alpi võipätakas on väga haruldane ja valge õiega. Tumelilla õiega harilik võipätakas on erinevates soostunud kooslustes üsna tavaline. Õie värvi järgi ongi kaks võipätaka liiki omavahel kergesti eristatavad. Mida aga teha, kui õit veel või enam ei ole? Mõlema võipätakaliigi lehed on väga sarnased. Just lehtede järgi eristuvad mõlemad võipätakad kergesti kõigist teistest taimedest.