Eestikeelne nimi	üheksavägine
Ladinakeelne nimi	Verbascum thapsus L.
Rahvapärased nimed	üheksaväeline, hunditubak, sajamehevõim, üheksamaõied
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda mailaselised, perekonda vägihein.
Eluvorm	Kaheaastane, ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,3-1 (2) m.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega, ühe sümmeetriateljega (peaaegu kiirjad) õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp peaaegu aluseni jagunenud viieks osaks. Kroon kollane, selgete läbipaistvate punktidega. Õie läbimõõt kuni 2 cm. Tolmukaniidid on paljad või pikkade valgete karvadega. Õied asuvad puntidena lühikestel jämedatel raagudel tihedalt pikas tipmises tähataolises kobaras. Õisiku pikkus on kuni 25 cm. Õieraagude alusel on kõrglehed. Õitseb juunist augustini (septembrini). Putuktolmleja.
Vili	Elliptiline või äraspidimunajas, tupest vaid veidi pikem paljuseemneline kupar. Seemned valmivad alates juuli lõpust.
Leht	Esinevad nii juurmised kui ka varrelehed, kõik on nii pealt kui alt tihedalt kaetud hallikate või harvem helekollaste viltjate karvadega, elliptilise kuni äraspidi munaja labaga. Juurmised kodarikulehed on rootsulised (rootsu pikkus 1-5 cm), 6-13 (25) cm pikad ja 2-6 cm laiad, lühidalt teritunud või tömbi tipuga. Alumised varrelehed on laskuvad, lühirootsulised kuni rootsutud, ülemised täiesti rootsutud. Lehe pikkus ja laius vähenevad varre tipu suunas (päris ülemiste pikkus kuni 8 cm, laius kuni 2,5 cm). Leheserv on peenetäkiline.
Vars	Vars on püstine, tihedalt lehistunud ja tiivuline.
Maa-alune osa	Taimel on tugev sammasjuurestik, juurtel esineb mükoriisa.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, mis levivad tuule abil.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, kohati Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Gröönimaal, Uus-Meremaal ja Jaapanis kasvab tulnukana. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Eelistab lagedamaid alasid, teeservadel, nõlvadel, tehispinnasel (kruusaaugud, paljandid), harvem päris- ja looniitudel. Sagedamini liivasel, kuid ka kruusasel ja paekiviklibusel pinnasel. Mulla suhtes vähenõudlik, eelistab parasniiskeid kohtasid.
Koht ökosüsteemis	Õisi tolmeldavad putukad. Juurtel on mükoriisa. Kannatab sageli jahukaste all.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Väga laialt tuntud ravimtaim. Kogutakse kroonlehti koos tolmukatega, harvem lehti. Need sisaldavad saponiine, lima, suhkruid, eeterlikke õlisid jm. Tarvitatakse peamiselt pehmendava ja rögalahtistava vahendina köha ning hingamisteede limaskestade põletike korral. Kuulub rinnatee koostisse. Rahvameditsiinis on kasutatud ka neeru- ja põiehaiguste korral, teed ja värsketest lehtedest tehtud putru välispidiselt haavade, ohatiste ja haudunud varbavahede ravimisel. Taim on mõningal määral mürgine, kuid inimesele pole ohtlik. Kasvatatakse ilutaimena, dekoratiivsed on nii lehed kui õied. Kariloomad üheksavägist enamasti ei söö.
Sarnased taimed	Kuigi üheksavägine on mitmeski mõttes Eesti rohttaimede hulgas väljapaistev ja väga omanäoline taim, ei ole ta määramine alati elementaarne. Loodusest võib leida segadusttekitavaid isendeid, kes on musta vägiheina ja üheksavägise ristandid ja kahe liigi vahepealsete tunnustega. Ristandile on antud omaette nimi, kink-vägihein. Lisaks ristandile võib harva kohata aedadest metsistuvat kõrget vägiheina, kes on küll üheksavägise nägu, aga veel kõrgem, kuni kolm meetrit.