Üheksavägine
(Verbascum
thapsus)
üheksaväeline, hunditubak, sajamehevõim, üheksamaõied
Üheksavägine on tuntud ravimtaim. “Vägine” on ta seepärast, et tal on võimas vägi paljude haiguste vastu. Eriline vägi pidi tal olema aga igasuguste üleloomulikest jõududest tulnud hädade vastu. Ta aitas kõrvaldada tagajärgi, mis tekkisid nõidusest, pahast silmast, kurjast sõnast jne. Ravimtaimede nimekirjas on meie kahest vägiheinast just üheksavägine. Teine meie looduslik liik – must vägihein – seda ei ole.
Üheksavägist
on tarvitatud peamiselt köha ja hingamisteede põletike, ka neeru- ja
põiehaiguste
korral. Huvitava rohu saab värskeid lehti pudruks hõõrudes. Sellega saab
ravida haavu ja ohatisi, samuti haudunud varbavahesid. Samal eesmärgil
võib
peale määrida ka lehtedest tehtud teed. Vanarahvas teab mõnel pool
rääkida,
et üheksavägine aitab “üheksma haiguse vastu”. Teisalt öeldakse:
"üleüheksa
(üheksavägine) aitab üheksakümmend üheksma haiguse vastu – sajas on
surm,
aga selle vastu ei aita enam". Üheksa ei ole
aga kõikjal tekkinud üldse
sellest, et see taim rohkete haiguste vastu aitas. Nimelt arvati
paljudes
kohtades ka, et rohu mõju on suurem siis, kui selles on üheksa eri taime
sees.
Viimasest ka paljud üheksaga seotud taimenimed.
Erilise välimuse tõttu kasvatatakse üheksavägist ilutaimena. Üheksavägine on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvab vaid tihedalt hallide karvadega kaetud sametine lehekodarik. Teisel aastal tõuseb lehekodariku keskelt taeva poole kõrge tihedalt lehtedega kaetud vars, mille ülemises osas on rohked kollased õied. Eelkõige õite kroonlehti ravimiks kogutaksegi. Seejuures peab jälgima, et neid ei muljutaks, sest muidu lähevad need pruuniks ja muutuvad kõlbmatuks. Üheksavägine võib lillepeenras metsistuda, sest viljade, kuparde, valmides külvab ta enda ümber lugematul arvul väikesi seemneid.
Lõpetuseks kordame üle üheksavägise määramise põhitunnused: kollase õisikuga võimas taim võib olla kuni paar meetrit kõrge, varrel on tihedalt ülespoole hoidvaid lehti ja kogu taim on tihedalt kaetud hallikate karvadega. Kui mõni põline linlane üheksavägist kunagi näinud ei ole, aga tahaks, siis ei pea ta põlismetsa minema - üheksavägine on enam-vähem prahipaiga ja jäätmaa taim ja sedasorti kasvukohti leiab linna tööstusmaastikus alati.