Eestikeelne nimi	ümaralehine kellukas
Ladinakeelne nimi	Campanula rotundifolia L..
Rahvapärased nimed	liivakell, kukekell, kurekatlad, konnakullus
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kellukalised, perekonda kellukas.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (10) 20-40 (55) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Õiepungad püstised, kuid puhkemisel vajuvad õied longu. Tupp paljas, kitsaste teravatipuliste püstiste või eemalehoiduvate kroonist palju lühemate tipmetega. Kroon helesinine, väga harva ka valge, kuni 2 cm pikkune, kolmandiku ulatuses lõhestunud laiadeks lühidalt teritunud tipuga hõlmadeks. Õied asuvad pikkadel raagudel 5-7-kaupa laiuvas pöörisjas õisikus, need on sageli omakorda koondunud suuremasse liitõisikusse. Õitseb juunist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Longus kupar, millest seemned pääsevad välja kolme kupra alusel tekkiva augukese kaudu. Augukesed sulguvad niiske ilmaga. Seemned valmivad augustis ja septembris.
Leht	Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Juurmised kuivavad sageli juba õitsemise ajaks. Juurmised ja steriilsete võrsete lehed on pikarootsulised, südajad, neerjad kuni munajad, täkilise või saagja (harva terve) servaga. Varrelehed on rootsuks ahenevad, lineaalsed, terveservalised või väga peenehambalised, nende pikkus on 2-7 cm ja laius 2-4 mm, varre tipuosas muutuvad veelgi väiksemaks.
Vars	Varsi on üks või mitu, viimasel juhul moodustab hõreda kogumiku (10-20 vart). Varred on enamasti harunenud, paljad või väheste karvadega.
Maa-alune osa	Risoom on roomav, peenike, rohkete peente lisajuurtega, mis ulatuvad kuni 10 cm sügavusele mulda.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, kogumik laieneb risoomi abil. Paljundada saab ka jagamise teel ja rohtsete pistikutega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, puudub lõunapoolsetel aladel, esineb ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, tulnukana Lõuna-Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis tavaline, sagedam Lääne-, Põhja- ja Kagu-Eestis.
Kasvukoht	Kasvab meil kuivematel päris- ja looniitudel, puisniitudel, teede ja raudteede servades, valgusrikastes kuivades männikutes, kadastikes ja paepealsetel: nõmme-, palu- ja loometsas. Kasvab sageli väga kuival liivasel pinnasel. Liiga viljakal mullal taimed lamanduvad kergesti ja kaotavad oma dekoratiivsuse.
Koht ökosüsteemis	Hõreda rohustuga kohtades kasvab suuremate puhmikutena, kuid tihedas rohustus suudab kasvada vaid üksikult.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Väärtuslik ilutaim, sest õitseb kauem kui meie teised kellukaliigid, samuti on tema õied väga kaunid ning õisikud rohkearvulised. Sobib hästi väikeste rühmadena kiviktaimlasse ja püsilillepeenrale. Kasvab hästi ka ripp-pottides või akna- ja rõduservadel kastides.
Sarnased taimed	Ümaralehine kellukas läheb hapra üldilme tõttu kõige kergemini segamini hariliku kellukaga. Oluline erinevus on õiekrooni kujus, mis harilikul on oluliselt enam lõhestunud kui ümaralehisel. Õiekrooni kuju poolest on ümaralehine kellukas äravahetamiseni sarnane suureõielisele kellukale, aga viimane on igas võimalikus mõõtmes oluliselt suurem ja tugevam taim.