Harilik helvik
(Marchantia polymorpha)
maksasammal

Niisketel metsaalustel, tuleasemetel, paljakutel, teeservadel ja kraavikallastel võib sageli kohata üht huvitava välimusega sammalt. Esmapilgul võib tunduda, et tegu polegi samblaga: tumeroheline plaaditaoline leht on tihedalt vastu maad surutud. See haruneb siin ja seal korrapäraselt kaheks. Mõnikord võib lehekeste peal olla rohkesti korvikesi, mille sees on väikesed munad ja lehekeste vahelt võivad kerkida niidikesed, mille tipul on ilusad tähekujulised taldrikud.

See omapärane taim on helvik. Ta on helviksammal (varem nimetati neid maksasammaldeks). Paljudest teistest meile tuntud sammaldest erineb enamik maksasamblaid selle poolest, et neil ei ole varsi ega lehti. See, mis tundub helvikul olevat üks suur leht, on tegelikult tallus. Tallus on just kui kõik lehed, varred ja varreharud kokku pandult, kusjuures ei ole võimalik eristada nende piirjooni. Talluse pealispinnal on selgelt näha võrgustiku joonis. Selle tekitavad talluse sees olevad õhukambrid. Igal kambril on ka “välisuks”. See on õhuava, mis paistab talluse pinnal võrgusilma keskel oleva täpikesena. Taim kinnitub ja hangib vett ning mineraalaineid rohkete talluse alaküljel asuvate üherakuliste risoidide abil. Lisaks risoididele paiknevad talluse alaküljel veel mõhusoomused - väikesed mitmerakulised väljakasvud, mis täidavad samu ülesandeid kui risoididki.

Sageli võib talluse pinnal näha väikseid rohelisi “kausikesi kakukestega”. Need on sigikehade mahutid, milles on muna- või kerakujulised sigikehad. Sigikehade abil saab helvik edukalt paljuneda. Nii võibki helvik soodsates tingimustes katta üsna kiiresti päris suure maa-ala.
Helvikul on lisaks ka omapärane suguline paljunemine. Nimelt tekivad tal selle jaoks erilised suguorganite kandjad: pika varre otsas olevad kettakesed. Neid kettaid on kahesuguseid: ühed on sileda pealispinnaga, vaid veidi hõlmadeks lõhestunud, teised paistavad aga kaunite allapoole vaatavate peenikeste harudega tähtedena. Esimestel arenevad isassuguorganid, teistel emassuguorganid. Helvik on kahekojaline taim – nii on erinevatel taimedel erinevad kettakesed ja ketta välimuse järgi võib ütelda, kas tegu on emas- või isastaimega.

Eestis esineb suhteliselt harva teinegi helvik – mägihelvik. Kui harilikul helvikul on talluse pinnal hästi märgatav kesktriip ja tallused on suured (2-15 cm pikkused), siis mägihelviku tallus on kesktriibuta ja tallused väiksemad (2-4 cm pikkused) ja esinevad kodarikena.

Harilikule helvikule sarnaneb harilik koonik, kelle talluse hõlmad on sama pikad (isegi veidi pikemad). Harilik koonik on ilma tumedama kesktriibuta ja temal ei ole kunagi tallusel “kaussi kakukestega” - sigikehade kogumikke. Koonik kasvab varjulistes niisketes kohtades.