Eestikeelne nimi	harilik helvik
Ladinakeelne nimi	Marchantia polymorpha L.
Rahvapärased nimed	maksasammal
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi helviksamblad, sugukonda helvikulised, perekonda helvik.
Eluvorm	Igihaljas maadligi kasvav või tõusvate harudega plaatja tallusega tumeroheline kahekojaline sammal. Talluse hõlmad harunevad korrapäraselt kaheks. Taim kinnitub ja hangib vett ning mineraalaineid rohkete üherakuliste risoidide abil, mis asuvad talluse alaküljel. Lisaks risoididele paiknevad talluse alaküljel veel väikesed mitmerakulised väljakasvud, mis täidavad samu ülesandeid.
Paljunemine	Helvikul esineb nii sugutu kui ka suguline paljunemine. Sugutu paljunemine toimub eostega ja vegetatiivselt sigikehakeste abil. Sigikehakesed asuvad talluse ülaküljel olevates erilistes täkilise servaga mahutites. Sugulisel paljunemisel arenevad isastaimedel anteriidikandjad ja emastaimedel arhegoonikandjad. Anteriidikandjad on pika varrega moodustised talluse pinnal, mis lõppevad lameda hõlmise kettaga. Neis arenevad anteriidid, milles valmivad isassugurakud. Arhegoonikandjad on samuti pika varrega, kuid nende tipul arenev ketas on sügavalt hõlmine, tähekujuline. Arhegoonikandjatel arenevad arhegoonid, milles arenevad munarakud. Munaraku viljastumisel areneb sporofüüt, mis koosneb lühikesest jalast ning eoskuprast. Eoskupras arenevad eosed, millega helvik sugutult paljuneb. Eosed vabanevad kuiva ilmaga ja lendavad tuulega uutesse kasvukohtadesse. Eoste vabanemist soodustavad elateerid, mis on elutud niitjad rakud eostemassi vahel. Eoste idanemisel niiskel pinnal tekib roheline niit (eelniit), millest areneb hulkrakne plaatjas tallus.
Levik ja ohtrus	Väga laialdase levikuga liik nii kogu maailmas kui ka Eestis, kuid suurte kogumikena leidub harva.
Kasvukoht	Kasvab niisketes kohtades: jõgede kallastel, kraavides, pangaalustes salu- ja lodumetsades, sageli asustab ka lõkkeasemeid.
Koht ökosüsteemis	On niisketes metsades osa samblarindest.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sobib kasutamiseks iluaedades niiskete pindade katmiseks.
Huvitavat	Harilik helvik on kasutusel geneetilise mudelorganismina teadusuuringutes.