Eestikeelne nimi	harilik kaksikhammas
Ladinakeelne nimi	Dicranum scoparium Hedw.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda kaksikhambalised, perekonda kaksikhammas.
Eluvorm	Igihaljas püsik. Kõrgus 3-10 (15) cm. Värvuselt läikivroheline, vahel veidi pruunikas. Kasvab koheva polstri, mätta või muruna. Esineb nii ühe- kui kahekojalisi taimi.
Leht	Alusel on lehed munajad, kuid tipu suunas ahenevad sujuvalt pikaks naaskeljaks veidi kõverdunud tipuks. Leheserv on lehe tipuosas saagjas. Lehed on kogu ulatuses enam-vähem ühesuguse läbipaistvusega ja tipuni ulatuva rooga ning kuivanult lähevad mõnevõrra krussi. Lehe pikkus on kuni 1 cm ja laius 1-1,5 mm. Lehed hoiduvad varrel enamasti ühele küljele.
Vars	Sageli juba alusel harkjalt harunenud, tugevad, püstised, hõredalt kaetud viltjate helepruunide või valgete risoididega.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Neist moodustub eelniit, millest kasvavad suguorganitega taimed. Pärast munaraku viljastumist areneb eoskupar, milles valmivad eosed. Taim levib eoste abil. Tume- või punakaspruunid eoskuprad asetsevad üksikult varre tipus. Nad on siledad, veidi viltused ja kõverdunud. Harjas on 2-4 cm pikkune, ülaosas kollakas, alaosas punane. Eosed valmivad kevad-suvel.
Levik ja ohtrus	Laialdaselt levinud liik arktilistel ja polaaraladel ning lõunarajoonides nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas, Gröönimaal, kogu Euroopas, laialt esineb ka Aasias, lisaks veel Madagaskaril ja Kanaari saartel. Eestis väga sage.
Kasvukoht	Eelistab varjukaid niiskeid kasvukohti. Kasvab sagedamini kuuse- ja kuusesegametsades, harvem lehtmetsades. Tavaliselt kasvab maapinnal, vahel ka kändudel, kõdunenud puudel ja mullaga kaetud kividel. Eelistab huumuserikast pinnast.
Koht ökosüsteemis	On paljudele selgrootutele (metsaprussakad, ämblikud jt.) elu- ja talvituspaigaks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Harilikule kaksikhambale sarnanevad kõige rohkem suur kaksikhammas ja soo-kaksikhammas. Suure kaksikhamba lehed on üle 1 cm pikad ja  tugevasti sirpjad (eriti varre tipuosas), risoide varrel on vähe. Kasvab parasniisketes ja soostunud metsades maapinnal ning harvem kõdupuidul. Soo-kaksikhammas kasvab märjemates kasvukohtades (soostunud metsad ja niidud), tema lehed on ristilainelised ja varre ümber on küllalt tihe tumepruun risoidvilt.