Eestikeelne nimi	kähar sulgsammal
Ladinakeelne nimi	Ctenidium molluscum (Hedw. ) Mitt.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ulmikulised, perekonda sulgsammal.
Eluvorm	Kahekojaline, kuni 10 cm pikkuste võsudega, läikivroheline kuni kuivanult kuldpruun sammal. Kasvab tihemurusalt, moodustab pehme samblakihi.
Leht	Lehe alus on südajas, tipu suunas ahenevad need teravaks naaskeljaks tipuks. Leherood haruneb kaheks ja on väga lühike või puudub. Kogu leheserv teravalt saagjas. Kõik lehed on ühekülgselt sirpjalt kuni peaaegu spiraalselt kõverdunud. Lehe pikkus kuni 2 mm, laius kuni 0,9 mm. Oksalehed on varrelehtedest väiksemad, süstjad.
Vars	Varred on painduvad, sageli lamavad, rohkete korrapäraselt sulgjalt ühes tasapinnas asetsevate okstega. Nii okste kui varte tipud on spiraalselt kuni haakjalt kõverdunud. Oksad lühenevad varre tipu suunas väga korrapäraselt.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Eosest moodustub eelniit, millest kasvavad taimed, millel arenevad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb eoskupar, milles valmivad eosed. Eoskuprad on piklikmunajad, värvuselt kastanpruunid ja asetsevad varrel külgmiselt 1-2 cm pikkustel punastel harjastel. Eosed valmivad suvel.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Kaug-Idas, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Eesti lääne- ja põhjaosas tavaline, mujal puudub või haruldane.
Kasvukoht	Lubjalembene liik, lubjavaesel pinnasel puudub. Sageli kasvab päris lubjakividel või lubjarähal, kuid ka loopealsetel, hõredates loometsades ja looniitudel, ka turvastuvatel sooniitudel, vahel niiskematel pärisniitudel. Niiskuselembene.
Koht ökosüsteemis	Moodustab niisketel lubjarikastel niitudel ja hõredates metsades pehme samblakihi, milles leiavad varju ja kaitset külma talve eest paljud väikesed loomad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Lehviksammal. See on püstiste tugevate kahekülgselt tihedalt oksistunud vartega sammal. Lehviksambla taimed kasvavad muruna tihedalt üksteise kõrval, moodustades palu- ja laanemetsades maapinnal selgeid helerohelisi laikusid.