Eestikeelne nimi	harilik lühikupar
Ladinakeelne nimi	Brachythecium rutabulum (Hedw.) B., S. & G.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda lühikupralised, perekonda lühikupar.
Eluvorm	Roheline kuni kollakasroheline läikiv väga vormirohke tugev igihaljas püsik. Võib moodustada koheva samblavaiba.
Leht	Lehed munajad, nõgusad ja nõrgalt pikivoldilised, sujuvalt, kuid mitte väga pikalt teravaks tipuks ahenenud. Leheserv ülemises osas peensaagjas. Varrelehed on varrest eemaldunud. Võrreldes teiste lühikupardega on lehed suhteliselt suured, pikkus 2-3 mm.
Vars	Vars on tugev, lamav, tõusvate kuni püstiste okstega, roomab mööda maad ja haruneb ebakorrapäraselt.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Neist moodustub eelniit, millest kasvavad taimed. Viimasel arenevad suguorganid. Kui munarakk saab viljastatud, siis areneb eoskupar ja ilmuvad eosed, mille abil taim levib. Eoskupar on punakaspruun, asetseb harjasel viltuselt kuni horisontaalselt.
Levik ja ohtrus	Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab niiskel maapinnal, juurtel, kändudel või kividel, metsades, tavaliselt salu-, laane-, lodu-, lammi- ja soometsas. Eelistab happelist savikamat pinnast.
Koht ökosüsteemis	Kuna moodustab tihedamaid kogumikke, siis on heaks varjupaigaks ja talvitumiskohaks putukatele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Sarnased liigid Sale lühikupar ja lame lühikupar kasvavad hariliku lühikupraga samades paikades ja on üldkujult sarnased. Sale lühikupar on hele- või kollakasroheline, lehed piklikumad kui harilikul lühikupral, enamasti substraadile liibunud. Lame lühikupar on väiksem, lehed hoiduvad okstel kahele poole ja asetsevad peaaegu vastakuti, lehetipp keeruga.