|
Eestikeelne nimi |
loodehmik |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Abietinella abietinum
(Hedw.) M. Fleisch. |
|
Rahvapärased
nimed |
- |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda
ehmikulised, perekonda ehmik. |
|
Eluvorm |
Kahekojaline, 5-12 cm pikkune
hõremurusalt või koheva vaibana maapinnal või kividel kasvav
lamavate või tõusvate vartega sammal. Värvuselt tumeroheline
kuni pruun, okste tipud
kollakasrohelised. Igihaljas püsik. |
|
Leht |
Varrelehed munajad, südaja alusega.
Lehetipp lühidalt teritunud, süstjas või tömp. Lehed väga
väikesed, pikkus kuni 1,3 mm ja laius alla 1 mm. Leheserv
ülalpool hambuline, allpool vahel kahekorra. Leherood on
tugev, kuid ei ulatu päris lehe tipuni. Okste lehed
varrelehtedest palju väiksemad, nõrgema rooga. Leherakud pealt
näsalised, seetõttu taim tuhm.
|
|
Vars |
Varred on korrapäraselt lihtsulgjad.
Oksad kuni 1,2 cm pikkused, nöörjad, varrega enam-vähem risti
ja muutuvad tipu suunas peenemaks. |
|
Paljunemine |
Paljuneb eostega. Eosest areneb
eelniit, millest kasvavad suguorganitega taimed.
Viljastunud munarakust moodustub eoskupar ja selles valmivad
eosed, mille abil taim levib. Eoskuprad on silindrilised.
Eosed valmivad kevadel ja suvel. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt nii Euraasias
kui Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline. |
|
Kasvukoht |
Väga lubjalembene liik, esineb
sageli lubjakividel ja neist ehitatud müüridel, kuid ka
lubjarikastel kohtadel maapinnal, hõredates loometsades ja
looniitudel, vahel pärisniidul. Valguslembene. Talub hästi
kuivust ja kuuma päikest. |
|
Koht ökosüsteemis |
Niidul on temast moodustunud
samblavaip kaitseks ja talvitumispaigaks paljudele väikestele
loomadele. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Ei oma praktilist väärtust. |
| Sarnased taimed |
Sookammik
kuulub samuti ehmikuliste sugukonda ja tal on ehmikutega
sarnased tunnused (varrel parafüllid ja leht näsaline).
Sookammik on sarnaselt loodehmikuga korrapäraselt kahekülgselt
oksistunud ja oksad omakorda ei harune, kuid sookammik on hele
või kollakasroheline ja kasvab märgades kasvukohtades (sood ja
järvede kaldaõõtsikud). |