Eestikeelne nimi | loodehmik | |
Ladinakeelne nimi | Abietinella abietinum (Hedw.) M. Fleisch. | |
Rahvapärased nimed | - | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ehmikulised, perekonda ehmik. | |
Eluvorm | Kahekojaline, 5-12 cm pikkune hõremurusalt või koheva vaibana maapinnal või kividel kasvav lamavate või tõusvate vartega sammal. Värvuselt tumeroheline kuni pruun, okste tipud kollakasrohelised. Igihaljas püsik. | |
Leht |
Varrelehed munajad, südaja alusega.
Lehetipp lühidalt teritunud, süstjas või tömp. Lehed väga
väikesed, pikkus kuni 1,3 mm ja laius alla 1 mm. Leheserv
ülalpool hambuline, allpool vahel kahekorra. Leherood on
tugev, kuid ei ulatu päris lehe tipuni. Okste lehed
varrelehtedest palju väiksemad, nõrgema rooga. Leherakud pealt
näsalised, seetõttu taim tuhm. |
|
Vars | Varred on korrapäraselt lihtsulgjad. Oksad kuni 1,2 cm pikkused, nöörjad, varrega enam-vähem risti ja muutuvad tipu suunas peenemaks. | |
Paljunemine | Paljuneb eostega. Eosest areneb eelniit, millest kasvavad suguorganitega taimed. Viljastunud munarakust moodustub eoskupar ja selles valmivad eosed, mille abil taim levib. Eoskuprad on silindrilised. Eosed valmivad kevadel ja suvel. | |
Levik ja ohtrus | Levinud laialdaselt nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline. | |
Kasvukoht | Väga lubjalembene liik, esineb sageli lubjakividel ja neist ehitatud müüridel, kuid ka lubjarikastel kohtadel maapinnal, hõredates loometsades ja looniitudel, vahel pärisniidul. Valguslembene. Talub hästi kuivust ja kuuma päikest. | |
Koht ökosüsteemis | Niidul on temast moodustunud samblavaip kaitseks ja talvitumispaigaks paljudele väikestele loomadele. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Ei oma praktilist väärtust. | |
Sarnased taimed | Sookammik kuulub samuti ehmikuliste sugukonda ja tal on ehmikutega sarnased tunnused (varrel parafüllid ja leht näsaline). Sookammik on sarnaselt loodehmikuga korrapäraselt kahekülgselt oksistunud ja oksad omakorda ei harune, kuid sookammik on hele või kollakasroheline ja kasvab märgades kasvukohtades (sood ja järvede kaldaõõtsikud). |