Metsakäharik
(Rhytidiadelphus triquetrus)

Metsakäharik on tüüpiline viljaka mullaga metsade sammal. Nii kasvab ta tavaliselt just laane- ja salumetsas. Samuti ei talu ta otsest päikesevalgust ja ei saa niimoodi metsast kuigi kaugel kasvada. Tihe seotus metsaga ongi talle andnud liigi nimetuse esimese poole –  “metsa“. “Käharik” tuleb aga taime välimusest. Metsakähariku taim on väga kahara väljanägemisega: teda võib pidada ilmselt meie kõige kaharamaks samblaliigiks. Tal on tugev püstine vars ja väga harali asetsevad oksad, mis on erineva pikkusega. Hoopis rohkem torkavad aga silma metsakähariku okste tipud. Need on nagu ühed sasitud juuksepahmakad. Täpsemalt öeldes on metsakähariku oksatipud paksenenud ja sealsed lehed asetsevad harali ning ebakorrapäraselt. Tegelikult on kõik metsakähariku lehed varrest eemale suunatud, kuid tutitaolised tipud torkavad lihtsalt kohe silma.

Metsakäharikku võib pidada suurekasvuliseks samblaks. Tavaliselt on tema varte pikkus kuni viisteist sentimeetrit, kuid vahel isegi kuni kakskümmend sentimeetrit. Kujutage nüüd ette, kui sellised kirjeldatud taimed moodustavad suure murulapi. Nende oksad lähevad omavahel sassi ja kui ilus kõrge vaip sellest saab! Nii moodustab metsakäharik meie metsade kõige kohevama samblavaiba. See on aga peidupaigaks paljudele väikestele metsaelanikele. Talvise lumevaiba all käib selle sees vilgas elu: lumi hoiab eemal külma ja samblataimed hoiavad sooja enda juures. Metsakähariku kohevatest taimedest valmivad ka pesad mitmetele metsalindudele. Nii et ta on üks igati väärtuslik metsataim.

Metsakähariku kohevatest tuttidest saab ka inimene enda tuppa talviseid kaunistusi valmistada. Näiteks saab temast teha väga ilusaid läikivaid kollakasrohelisi samblakerasid. Kuid samuti sobib ta lihtsalt aluskaunistuseks lihavõttepühade munavaagnale või kahe aknaklaasi vahele üleliigset niiskust endasse imema.

Metsakäharikule sarnaneb niidukäharik. Kui metsakäharik kasvab okas- ja segametsades, siis niidukäharik kasvab peamiselt parasniisketel niitudel ja teistel rohumaadel. Ka on niidukähariku võsud ja varretipud peenemad ning tema lehetipud on järsult allapoole käändunud.