Eestikeelne nimi	metsakäharik
Ladinakeelne nimi	Rhytidiadelphus triquetrus (Hedw.) Warnst.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda laanikulised, perekonda käharik.
Eluvorm	Hele- või kollakasroheline, kuni 15 (20) cm kõrgune kahekojaline igihaljas püsik. Moodustab maapinnal koheva samblavaiba.
Leht	Lehed küllaltki suured: kuni 5 mm pikad ja 3 mm laiad, voldilised, alusel kolmnurksed, ahenevad sujuvalt teravaks tipuks. Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood on õhuke, kaheharuline ja ulatub kuni lehe keskpaigani. Lehed asetsevad vartel harali.
Vars	Varred on tõusvad kuni püstised, küllaltki jäigad. Oksad on lühikesed ning tömbid, asetsevad varrel ebakorrapäraselt sulgjalt. Kui oksad on pikemad, siis on nad otsast peenenenud, kui lühikesed, siis on neil tipul iseäralik tutitaoline paksend.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Eosest moodustub eelniit, millest kasvavad suguorganitega taimed. Viljastatud munarakust areneb eoskupar ja selles valmivad eosed, mille abil taim levib. Eoskuprad on viltused, piklikmunajad teritunud tipuga, punakaspruunid. Nad asetsevad varrel külgmiselt 2-4 cm pikkusel purpurpunasel harjasel. Eoskupraid esineb harva. Eosed valmivad talvel.
Levik ja ohtrus	Laialdaselt levinud liik suuremas osas Euroopast, kuid ka Aasias, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Varjulembene sammal, kes kasvab metsades ja metsaservadel maapinnal: enamasti okas- ja segametsades, lehtmetsades tavaliselt puudub.
Koht ökosüsteemis	Moodustab metsaalustel paksu koheva samblavaiba, milles on hea varjuda ja talvituda paljudel putukatel, ämblikel, hiirtel jt. Pesaehitusmaterjaliks lindudele (tihased, käblik).
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Niidukäharik. Võsud on metsakäharikust peenemad, lehetipud järsult allapoole käändunud. Niidukäharik on niidusammal.