|
Eestikeelne nimi |
niidukäharik |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Rhytidiadelphus squarrosus
(Hedw.) Warnst. |
|
Rahvapärased
nimed |
- |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda
laanikulised, perekonda käharik. |
|
Eluvorm |
Kahekojaline, kuni 15 cm pikkune
igihaljas püsik. Värvuselt hele- kuni kollakasroheline, vahel
veidi punakaspruunika jumega. Moodustab maapinnal tiheda
polstri. |
|
Leht |
Lehed väikesed, laimunajad, pikalt
teravaks tipuks ahenevad. Lehetipp on renjas ja järsult tagasi
käändunud. Leheserv on
peensaagjas. Lehe pikkus kuni 3,6 mm ja laius kuni 1,5 mm.
Leherood on kaheharuline, kuid lühike, ei ulatu lehe
keskpaiganigi, mõnikord puudub täielikult. Oksi katvad lehed
on oksast eemaldunud ja jäigad, oksa tipul moodustavad väikese
tuti või tähekese. Tutike on selgemalt eristatav varre tipus. |
|
Vars |
Vars pole kuigi tugev, enamasti
tõusev või vahel lamav, paindub kergesti. Oksad on lühikesed
ja paiknevad suhteliselt hõredalt. |
|
Paljunemine |
Paljuneb eostega. Eosest moodustub
eelniit, millest kasvavad suguorganitega taimed. Pärast
munaraku viljastamist areneb eoskupar ja valmivad eosed, mille
abil taim levib. Eoskuprad on ovaalsed. Harjas punakaspruun, 2-3,5
cm pikkune. Eoskupraid esineb harva. Eosed valmivad talvel. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt Euroopas, kuid
ka Aasias ja Põhja-Ameerikas, esineb ka Uus-Meremaal. Eestis
väga sage. |
|
Kasvukoht |
Eelistab parasniiskeid ja valgemaid
kohti metsades, põõsastikes ja puisniitudel, sageli kasvab
niitudel, parkides või metsalagendikel. Esineb samuti
umbrohuna aedades dekoratiivmurus. Eelistab nõrgalt happelist
pinnast. |
|
Koht ökosüsteemis |
Moodustab lausalise loomadele
kaitsetpakkuva polstri. Painduva, pehme ja haralise samblana
on suurepäraseks ehitusmaterjaliks lindudele
pesavalmistamisel. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Võib vahel muutuda tülikaks
umbrohuks dekoratiivmurus. |
| Sarnased taimed |
Metsakäharik.
Tal on niidukäharikust jämedamad ja tugevamad võsud ja rohkem
oksi. Varte tippudes on lehed koondunud silmatorkavasse tutti.
Lehed ei ole nii pika ja peene tipuga kui niidukäharikul ja ei
ole nii järsult tagasi käängunud. |