Eestikeelne nimi	palu-karusammal
Ladinakeelne nimi	Polytrichum juniperinum Hedw.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda karusamblalised, perekonda karusammal.
Eluvorm	Kõrgus 2-10 cm. Värvuselt sinakasroheline. Igihaljas püsik.
Leht	Lehed küllaltki kitsad, terveservalised, aeglaselt aheneva tipuga ja alusel laiema tupeosaga. Rool ja lehe kõhtmisel pinnal paiknevad tupesosast  tipuni pikisuunalised liistakud. Lehe tipul on lühike pruun ohe. Leheservad on alusest tipuni üleskäändunud. Lehe pikkus 0,5-1 cm. Kuivanult ligistuvad varrele, niiskena püstised kuni eemaldunud.
Vars	Mitteharunenud tugev püstine vars, mis on alumises osas tihedalt kaetud helepruunide risoididega.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Eosed idanevad ja soodsates tingimustes tekib igast eosest eelniit. Neist arenevad isas- ja emastaimed, kes toodavad sugurakke. Viljastunud munarakust areneb harjas eoskupraga, milles moodustuvad eosed ja ring algab uuesti. Eoskuprad on piklikud, iseloomuliku sissenöördunud kaelaosaga, pruunid, kuni 5 mm pikad. Nad asetsevad varre tipul. Tanu on helepruun, harjas punane ja 2-6 cm pikkune. Eosed valmivad suvel.
Levik ja ohtrus	Väga laia levilaga liik, esineb kõikidel mandritel peale Antarktise, nii külmadel kui ka soojadel aladel. Eestis sage.
Kasvukoht	Kuivades lagedates kasvkohtades liivasel pinnasel ja mullaga kaetud kividel. Sagedamini nõmme-, loo- ja palumetsas.
Koht ökosüsteemis	Toiduks, talvitumis- ja varjepaigaks mitmetele putukatele ja teistele pisikestele loomadele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Raba-karusammal ja liiv-karusammal. Raba-karusammal on palu-karusamblale väga sarnane, kuid tema lehed on lühikesed ja hallikad, vars on alaosas kaetud tiheda valkja risoidvildiga kuni lehtedeni välja. Liiv-karusammal on kuni 5 cm kõrgune pruunikas kuni mustjas. Lehe tipus pikk läbipaistev karv.