Tavaliselt kasvab roossammal üksikute taimedena teiste sammalde vahel või siis väikeste rühmadena. Tema maast väljatõmbamisegavõib siiski olla veidi probleeme, sest roossamblal on tugev maa-alune vars (risoom) nagu tüviksamblalgi. Seetõttu võib ühe taime väljasikutamisega kaasa tulla ka teine või lisaks isegi kolmas taim, mis on mulla sees omavahel salaja ühendatud. Kui üksik roossammal käes on, siis võib selgelt näha, et see sammal kasvab nagu väike puuke: tüvi all ja lehetutt otsas. Nii meenutab ta mõnevõrra palmipuud, ilmselt isegi rohkem kui tüviksammal. Tüviksammal on teine meie tavaline puukujulisena kasvav sammal. Roossamblaga viimast siiski segi ei aja, sest tüviksammal on palju tugevam ja talle annavad puu kuju hoopis varre tipust välja kasvavad oksad, mitte lehed, nagu roossamblal. Kui luup pihku võtta, siis näeme, et roossamblal on veel teisigi lehti peale nende, mis kauni roseti moodustavad. Nimelt on kogu roossambla vars imetillukeste soomusekujuliste lehekestega kaetud.

Loodussõber võiks ka küsida, kuidas selline ilus taim paljuneb. Nimelt ei ole roossamblal peaaegu kunagi näha eoskupraid. Tegelikult nad siiski harva ilmuvad. Iga leheroseti seest võivad välja kasvada mõned harjased koos eoskupardega. Raskestileitavad on eoskuprad aga ka seetõttu, et roossambla eosed valmivad alles sügisel, enamik inimesi rändab aga metsades suvel või siis kevadel. Niisiis, kui lähete seenele, siis on mõtet vaadata ka niisketesse põõsaalustesse, ehk leiate ilusa roossambla koos eoskupardega. Roossammal saab siiski levida ka ilma eosteta. Selleks ongi tal maa-alune vars. See kasvab emataimest eemale ja paneb seal alguse uuele taimele.

Hariliku roossamblaga sarnaneb nutt-roossammal, kuid tema leherosett meenutab juba  täidisõielist roosi, sest seal on palju rohkem lehti kui harilikul roossamblal. Piiriks nende kahe liigi vahel on 24 lehte. Kui lehti on vähem, on tegemist hariliku roossamblaga ja kui rohkem, siis nutt-roossamblaga. Nutt-roossammal kasvab lubjarikkal pinnasel ning ta on meil haruldane.