Eestikeelne nimi	roossammal
Ladinakeelne nimi	Rhodobryum roseum (Hedw.) Limpr.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda pungsamblalised, perekonda roossammal.
Eluvorm	Kahekojaline, 5-10 cm kõrgune väikeste rühmadena või üksikult teiste sammalde vahel kasvav tumeroheline igihaljas püsik.
Leht	Suured munajas-süstjad, lühikese teritunud tipuga ja õhukese rooga, mis ei ulatu päris lehe tipuni. Kuivanult lehed keerduvad pisut kokku. Lehe pikkus kuni 1 cm, laius 3¼4 mm. Leheserv nõrgalt saagjas. Lehed on koondunud rosetina varre tippu. Varrel esinevad ka väikesed soomusjad alalehed.
Vars	Vars on kuni 5 cm pikkune, kaetud soomusjate lehtedega.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Need idanevad soodsates tingimustes ja igast eosest tekib eelniit. Eelniitidest tekivad isas- ja emastaimed, kes toodavad sugurakke. Viljastatud munarakust areneb harjas eoskupraga, milles moodustuvad eosed. Eoskupraid esineb harva. Eoskupar on kuni 7 mm pikkune, peaaegu silinderjas, punakalt värvunud. Harjas punane, 3¼5 cm pikkune. Eosed on kollased, valmivad sügisel.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt nii Euraasias, kui Põhja-Ameerikas ja Aafrikas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Niiskuslembene, huumusrikastes kohtades kasvav metsasammal, kes esineb ka kuivematel kohtadel ja mullaga kaetud kividel. Sagedamini kasvab salu- ja laanemetsas. Varjulembene.
Koht ökosüsteemis	Kasvab koos lainja lehiksamblaga. Pakub varjupaika selgrootutele loomadele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Nutt-roossammal. Selle haruldase sambla leherosetis on rohkem (üle 24) lehti kui harilikul roossamblal. Kasvab lubjarikkal pinnasel.