Eestikeelne nimi	soovildik
Ladinakeelne nimi	Aulacomnium palustre (Hedw. ) Schwaegr.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda vildikulised, perekonda vildik.
Eluvorm	Kahekojaline, 10-12 (15) cm kõrgune püstine sootaim, moodustab tiheda vaipkatte. Värvuselt kollakas- kuni pruunikasroheline, roostepruunide vartega.
Leht	Kitsad süstjad lühidalt teritunud tipuga lehed. Leherood ulatub kuni lehe tipuni ja tungib leheseljal eriliselt esile. Lehe pikkus kuni 6 mm ja laius kuni 1 mm. Tipmised lehed on hele- kuni kollakasrohelised, ilma läiketa. Alumised lehed tumerohelised (pruunikasrohelised) kuni peaaegu mustjad. Kuivanult lehed kõverduvad, niiskelt eemalduvad varrest püstiselt.
Vars	Varred on püstised, väheharunenud või harunemata, suhteliselt tugevad, tihedalt roostepruuni risoididest koosneva vildiga kaetud.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Neist moodustub eelniit, millest kasvavad suguorganitega taimed. Viljastunud munarakust areneb eoskupar ja valmivad eosed, mille abil taim levib. Eoskupraid esineb siiski harva. Harjas on kollakaspunane, kuni 4 cm pikkune. Eosed valmivad suve alguses. Esineb ka vegetatiivne paljunemine sigikehade abil.
Levik ja ohtrus	Kosmopoliitse levikuga sammal, kes esineb kõikidel mandritel peale Antarktise. Sagedamini kasvab siiski arktilistel aladel. Eestis sobivatel kasvukohtadel sage.
Kasvukoht	Kasvab liigniisketes kohtades: soo- ja rabaniitudel, soo- ja rabametsades, ka siirdesoodes.
Koht ökosüsteemis	Esineb sageli koos turbasammaldega.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Kännuvildik ja lubi-allikasammal. Kännuvildik on soovildikust väiksem, kasvab peamiselt kõdupuidul. Sagedasem Lääne-Eestis. Lubi-allikasammal on  sama suur, sarnase helerohelise värviga, sarnase risoidvildiga, sarnastes kasvukohtades. Erinevuseks on lubi-allikasambla pikalt ahenev terav lehetipp