Eestikeelne nimi	lainjas lehiksammal
Ladinakeelne nimi	Plagiomnium undulatum (Hedw.) T. Kop.
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda tähtsamblalised, perekonda lehiksammal.
Eluvorm	Tume- või kollakasroheline sammal, kellel esineb nii fertiilseid kui ka steriilseid varsi. Sambla kõrgus on kuni 10 cm. Moodustab suuremaid või väiksemaid kogumikke. Igihaljas püsik.
Leht	Kuni 1,5 cm pikkused keeljad lehed laiusega 2-3 mm. Lehetipp ümardunud, leheserv väikeste ühe- või kaherakuliste hammastega. Lehepind selgesti ristilaineline. Leherood on paksenenud, lõpeb päris lehe tipul või pisut enne seda.
Vars	Varred on püstised või kaarjalt kaldus. Püstised on eoskupraid kandvad varred. Steriilsed varred on kaarjad, longus tipuga ja tipu suunas väiksemate lehtedega. Kasvavad mõnikord välja eoseid kandvate varte ülemisest osast ja annavad taimele väikese puu välimuse.
Paljunemine	Paljuneb eostega. Neist moodustub eelniit, millest kasvavad suguorganitega taimed. Viljastatud munarakust areneb eoskupar, milles valmivad eosed. Eoskupraid on ühel varrel enamasti 2-10, harvem 1. Eoskuprad on piklikmunajad, algul kollakasrohelised ja hiljem pruunid, asetsevad harjasel horisontaalselt kuni rippuvalt.
Levik ja ohtrus	Kasvab Euroopas ning Lähis-Idas. Eestis sage.
Kasvukoht	Varju- ja niiskuselembene. Kasvab huumusrikkal pinnasel salu-, soo-, lodu- ja lammimetsades.
Koht ökosüsteemis	Kasvab sageli koos teiste sammaldega (roos- ja tüviksamblaga), kuid võib moodustada ka puhtaid kogumikke. Samblavaibana on mitmetele putukatele ja teistele selgrootutele varjupaigaks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Lehiksambla ja viltvarre perekondade liigid. Lainjas lehiksammal eristub neist keelja kujuga lehe poolest.