|
Eestikeelne nimi |
aasosi |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Equisetum pratense Ehrh. |
|
Rahvapärased
nimed |
heinamaa kuusk, kaseosi, nurmekuusk |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda osjalised,
perekonda osi. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane suvehaljas eostaim.
Kevadel areneb eospäid kandev pruuniks kuni 25 cm kõrgune
oksteta võsu, mis pärast eoste valmimist muutub roheliseks ja
kasvatab oksad külge (kevadvõsust saab suvivõsu). |
|
Eoslad |
Eoslad on koondunud eospeadesse.
Eospea on lühike, tömbi tipuga, kaetud kuuekandiliste,
kilpjate eoslehtedega. Eoslehtede alumisele küljele kinnituvad
5-12 kaupa varretud eoslad. Eoslad avanevad pikipraoga.
Eosed on kerajad, sisaldavad klorofülli ja neid ümbritsevad 2
lintjat moodustist (elateeri). Elateerid on niiskes keerdunud
ümber eose, kuivades sirutuvad laiali ja lasevad eosed lendu.
Eosed valmivad mais ja juunis. Tuullevija. |
|
Leht |
Lehed on taandarenenud, männasena
silinderjalt ümber varre tupena kokku, hiljem paiknevad
vahelduvalt tupe alusest läbitungivate okstega. Lehetuped on
pruunikasrohelised, 10-15 laia heleda äärisega hambaga. |
|
Vars |
Vars on lüliline, sõlmevahed seest
õõnsad (suure keskkanaliga), välimisel pinnal vaoline
(tavaliselt 14-16 vagu). Vagudes on õhulõhed. Varre
rakud on ränirikkad ja seetõttu on vars karedad. Kevadel
arenevad eospäid kandvad kevadvõsud. Need võrsed on alguses
pruunikad, klorofüllita, oksteta, pehmed, pikkade (kuni 1,5
cm) lehetuppedega, kõrgus kuni 25 cm. Neist kasvavad pärast
eoste valmimist ja vabanemist rohelised okstega suvivõsud.
Oksad on suhteliselt peenikesed, enamasti harunemata,
tavaliselt 3-kandilised. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on tugevasti harunev,
värvuselt must. Mõnedel harudel on ümarad või pirnjad mugulad.
Risoomi harud on püstised ja jagunevad maapinna
lähedal arvukateks maapealseteks varteks. Tugevasti harunenud
juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele. |
|
Paljunemine |
Vegetatiivselt levib risoomiga.
Kaugemaid alasid hõivab eoste abil. Eoste levimist soodustavad
ka elateerid. Soodsates tingimustes idanevad eosed kiiresti,
neist arenevad eellehed. Eellehtedel arenevad anteriidid ja
arhegoonid. Eellehed on enamasti ühesugulised, maapealsed,
rohelised, korrapäratult harunenud või lamedate
väljakasvudega. Isaseellehed on emaseellehtedest väiksemad ja
vähem harunenud. |
|
Levik ja ohtrus |
Põhja-, Kesk- ja Lääne-Euroopas,
Siberis, Kaug-Idas, Väike-Aasia ja Ida-Aasia põhjaosas,
Põhja-Ameerikas. Eestis sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab kuivemates metsades ja
niitudel: palumetsas, laanemetsas, puisniidul, pärisniidul.
Varjutaluv. |
|
Koht ökosüsteemis |
Kasvab poolvarjulistes
valgustingimustes metsakoosluste osana.
|
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Tarvitatud rahvameditsiinis
ravimtaimena kuseerituse soodustamiseks, kuid ei oma kaasajal
erilist praktilist tähtsust. |
| Sarnased taimed |
Põldosi ja
aasosi. Nende kahe osja välimus ja kasvukohad on võrdlemisi
sarnased. Põldosi eelistab lagedamaid kasvukohti kui aasosi.
Erinevalt põldosjast ei kohta aasosja kuigi tihti umbrohuna
põldudel. Aasosja oksad on laiuvad, põldosjal pigem võsu tipu
poole suunatud. Aasosja vars on väga kare, põldosjal pisut
siledam. Kuigi kõik osjad eristuvad kõigist teistest taimedest
kergesti, siis üks liik Eestis ikkagi kasvab, keda samuti
ekslikult teinekord osjade hulka on arvatud. Võrdle mõnda
tavalist osja kuuskheinaga - on natuke sarnased küll! |