Eestikeelne nimi | aasosi | |
Ladinakeelne nimi | Equisetum pratense Ehrh. | |
Rahvapärased nimed | heinamaa kuusk, kaseosi, nurmekuusk | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. | |
Eluvorm | Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kevadel areneb eospäid kandev pruuniks kuni 25 cm kõrgune oksteta võsu, mis pärast eoste valmimist muutub roheliseks ja kasvatab oksad külge (kevadvõsust saab suvivõsu). | |
Eoslad | Eoslad on koondunud eospeadesse. Eospea on lühike, tömbi tipuga, kaetud kuuekandiliste, kilpjate eoslehtedega. Eoslehtede alumisele küljele kinnituvad 5-12 kaupa varretud eoslad. Eoslad avanevad pikipraoga. Eosed on kerajad, sisaldavad klorofülli ja neid ümbritsevad 2 lintjat moodustist (elateeri). Elateerid on niiskes keerdunud ümber eose, kuivades sirutuvad laiali ja lasevad eosed lendu. Eosed valmivad mais ja juunis. Tuullevija. | |
Leht | Lehed on taandarenenud, männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku, hiljem paiknevad vahelduvalt tupe alusest läbitungivate okstega. Lehetuped on pruunikasrohelised, 10-15 laia heleda äärisega hambaga. | |
Vars | Vars on lüliline, sõlmevahed seest õõnsad (suure keskkanaliga), välimisel pinnal vaoline (tavaliselt 14-16 vagu). Vagudes on õhulõhed. Varre rakud on ränirikkad ja seetõttu on vars karedad. Kevadel arenevad eospäid kandvad kevadvõsud. Need võrsed on alguses pruunikad, klorofüllita, oksteta, pehmed, pikkade (kuni 1,5 cm) lehetuppedega, kõrgus kuni 25 cm. Neist kasvavad pärast eoste valmimist ja vabanemist rohelised okstega suvivõsud. Oksad on suhteliselt peenikesed, enamasti harunemata, tavaliselt 3-kandilised. | |
Maa-alune osa | Risoom on tugevasti harunev, värvuselt must. Mõnedel harudel on ümarad või pirnjad mugulad. Risoomi harud on püstised ja jagunevad maapinna lähedal arvukateks maapealseteks varteks. Tugevasti harunenud juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele. | |
Paljunemine | Vegetatiivselt levib risoomiga. Kaugemaid alasid hõivab eoste abil. Eoste levimist soodustavad ka elateerid. Soodsates tingimustes idanevad eosed kiiresti, neist arenevad eellehed. Eellehtedel arenevad anteriidid ja arhegoonid. Eellehed on enamasti ühesugulised, maapealsed, rohelised, korrapäratult harunenud või lamedate väljakasvudega. Isaseellehed on emaseellehtedest väiksemad ja vähem harunenud. | |
Levik ja ohtrus | Põhja-, Kesk- ja Lääne-Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, Väike-Aasia ja Ida-Aasia põhjaosas, Põhja-Ameerikas. Eestis sage. | |
Kasvukoht | Kasvab kuivemates metsades ja niitudel: palumetsas, laanemetsas, puisniidul, pärisniidul. Varjutaluv. | |
Koht ökosüsteemis |
Kasvab poolvarjulistes
valgustingimustes metsakoosluste osana. |
|
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Tarvitatud rahvameditsiinis ravimtaimena kuseerituse soodustamiseks, kuid ei oma kaasajal erilist praktilist tähtsust. | |
Sarnased taimed | Põldosi ja aasosi. Nende kahe osja välimus ja kasvukohad on võrdlemisi sarnased. Põldosi eelistab lagedamaid kasvukohti kui aasosi. Erinevalt põldosjast ei kohta aasosja kuigi tihti umbrohuna põldudel. Aasosja oksad on laiuvad, põldosjal pigem võsu tipu poole suunatud. Aasosja vars on väga kare, põldosjal pisut siledam. Kuigi kõik osjad eristuvad kõigist teistest taimedest kergesti, siis üks liik Eestis ikkagi kasvab, keda samuti ekslikult teinekord osjade hulka on arvatud. Võrdle mõnda tavalist osja kuuskheinaga - on natuke sarnased küll! |