Aasosi
(Equisetum pratense)
heinamaa kuusk, kaseosi, nurmekuusk

Osjataolisi taimi kasvas kauges minevikus - ikka väga kauges, sadu miljoneid aastaid tagasi - palju rohkem kui tänapäeval. Tänapäeval on osjaliste sugukonnas ainult üks perekond, perekond osi. Kõik teised lähemad perekonnad on miljonite aastate vältel välja surnud. See on üks põhjus, miks osjad tunneb kõigi teiste taimede hulgas kergesti ära - osjadel ei ole lähedasi sugulasi. Hoopis keerulisem võib olla erinevate osja liikide eristamine omavahel, seda enam, et mitmed neist võivad omavahel ristuda. Ka aasosja ei ole alati väga kerge ära tunda. Kõige kergemini kipub ta segamini minema põldosjaga.

Aasosi võib kasvada üsna erinevates kasvukohtades, nii niitudel kui metsades. Väga märgades ja väga kuivades kasvukohtades, näiteks soodes ja nõmmedel, teda ei kohta. Ka valguse osas eelistab ta poolvarjulisi kasvukohti, vältides nii tugevat varju kui lauspäikest.

Kui aasosja eosed sobivas kasvukohas idanenud on, siis edeneb ta enamasti jõudsalt. Nagu osjadele omane, on ka temal mullas pikk roomav risoom. Aasosjal ei ulatu risoom väga sügavale ja see on üks põhjus, miks aasosi, erinevalt näiteks põldosjast, umbrohuks ei muutu - mulla pinna lähedast risoomi on kerge mullast välja rohida.

Lisaks risoomi abil levimisele saab aasosi, nagu teisedki eostaimed (näiteks samblad, sõnajalad ja kollad), paljuneda eostega. Eosed arenevad  osjadel varre tipus eospeades, aasosjal erilise kevadvõsu tipus. Kevadvõsu on vaid mõnekümne sentimeetri pikkune ja algul ilma klorofüllita. Samuti on kevadvõsu täiesti pehme ja isegi vesine, ka oksi pole tal ühtegi. Mais ja juunis valmivad eosed, eoste kandjad pakatavad ning eosed lendavad minema. Muidugi toimub see kõik vaid kuiva ilmaga, märjaga aasosi kasvab, mitte ei levita eoseid. Kui aga eostest vabanetud, siis on võrse töö tehtud. Võiks arvata, et nüüd võib ta rahus kuivada, nagu teeb seda põldosja kevadvõsu. Kuid ei, see hakkab tasapisi muutuma roheliseks ja kasvatab endale pikad karedad oksad. Oksad on peenikesed ja ei harune kunagi. Võrreldes teiste osjadega on aasosja oksad ka palju loogelisemad, just nagu ei oskaks nad sirgelt kasvada. Nii muutub eoseid kasvatav kevadvõsu tasapisi suvivõsuks ja sügise poole polegi enam võimalik teada, milline paljudest võsudest kandis kevadel eospead, milline mitte.